7-8 aastat tagasi, mil Elion hakkas telepilti edastama, puudus ettevõttel täpne arusaam IPTV võimalustest ja paigas polnud isegi kindlat äriplaani, kirjutab Kahvel.ee.

Kiirelt saavutati internetivõrgu vahendusel edastatava TV-teenusega Eestis liidripositsioon ning 2007. aastal pälviti EASilt aasta innovaatori auhind.

Ühes Samsungiga loodi rakendus televiisoritele, mis kaotas ära vajaduse eraldiseisva digiboksi järele. Selle eest omistati Elionile auhind, millele kandideerisid kuuldavasti suured tegijad nagu BBC ja Orange.

Tänasel päeval vaatab Elioni vahendusel televiisorit pea 400 000 silmapaari. Alates möödunud aastast on Elion Eesti suurim kaabel-TV pakkuja.

Nüüd liigub Elion aga nii-öelda Netflixi mudelile, kus tarbija ise otsustab millal ja mida ta vaatab. Elioni sõnul vaadatakse valdav osa saateid 48 tunni jooksul pärast eetrisolemist. Seepärast on ka Elioni kordusTV kasutatav 2 nädala jooksul pärast esialgset eetriaega.

Uue teenuse arendamisel arvestas Elion konkurentide poolt pakutavate lahendustega ning nende valguses soovisid nad veelgi paremat teenust osutada.

Kahvliga peetud vestluses tunnistas Elioni sisuteenuste juht Paul-Kristjan Lilje, et Elion jäi viimasel ajal oma konkurendile Starmanile alla ning see ajendas neid veelgi rohkem uut teenust arendama.

Foto: ekraanitõmmis

Lilje sõnul leidub kindlasti kliente, kellele uus nutiTV ei paku huvi ning nad soovivad mõne teise ettevõtte teenust proovida.

Elion ei hoia neid kliente kinni ning soovitab neil vaadata turul pakutavaid variante ning valida endale meelepärane. 10. oktoobri hommikuks oli aga Elioni uue nutiTV teenusega liitunud juba üle 600 kodu.

Klientidele, kes ei soovi uut teenust kasutada, jääb vana nutiTV alles, kuid sinna ei arendata enam uusi funktsioone.

Kuigi Elionil ei ole veel lähiajal kavas lõpetada vanema teenuse pakkumist, on paratamatus, et ühel päeval jõuab kätte aeg, mil tuleb kõik kliendid tõsta ümber uuema teenuse peale.

Kiiruseid hetkel ei tõsteta

Meie küsimuse peale, kui palju läks uue nutiTV arendus maksma, ei tahtnud Lilje vastata. See-eest kiitis ta tervet meeskonda ning tõi korduvalt välja fakti, et teenus on täielikult Eestis arendatud.

Samuti ei soovinud Lilje kommenteerida küsimust, millal osutub uus teenus Elioni jaoks tasuvaks ehk millal ta teenib arenduskulud tagasi.

Kuigi uus nutiTV on täiesti teistsuguse välimusega ning sel on ka mitmeid lisafunktsioone, ei ole Elionil lähiajal kavas suurendada netiühenduste kiirust.

Firmal ei ole hetkel konkreetseid plaane hakata klientidele pakkuma uuemaid digibokse. Kuigi Elioni esindajad ei öelnud seda pressiüritusel otse välja, jäi meile mulje, et nad pigem ootavad seda, et eraldi boksi jaoks ei ole lähiajal ühegi teleritootja puhul vajadust.

Foto: ekraanitõmmis

Televisioon väiksemal ekraanil

iOSu- ning Androidi-seadmetel töötava rakenduse vastu, kust saab vaadata reaalajas telekanaleid ning saateid, andis Lilje lootust järgmise aasta esimeseks kvartaliks.

Elioni sisuteenuste juhi sõnul on neil mõlema platvormi rakendused küll praegu olemas, aga Netflixi või muu taolise voogteenuse sarnast funktsionaalsust nad praegu tõesti ei paku.

Küll aga väitis Elioni esindaja, et järgmise aasta esimeses kvartalis kavatsetakse alustada uuendatud funktsionaalsusega rakenduste beetatestimist.

Lilje sõnul ei oleks tegu kinnise testimisgrupiga, vaid avalikuga, millega saaksid kõik huvilised liituda. Kuigi säärane teenus ei ole tehniliselt kõige keerulisem, seisneb põhiküsimus litsentsides.

Lilje väitel on Elion väga huvitatud sellest, et nad saaksid klientidele pakkuda HD-kvaliteedis kodu- ja välismaiseid telesaateid ning seriaale.

Kvaliteetsema sisu pakkumiseks palkas Elion sel suvel nutiTV hankejuhiks Toomas Luhatsi, kes tegeles sama tööga pikaaegselt ERR-is.

Kuna Eesti telekanalid (v.a TallinnaTV) ei edasta oma sisu veel HD-s, on Elion mõelnud sellele, et pöörduda otse sisutootjate poole ning jätta vahemehed ehk telekanalid vahele.

Küll aga peab Elion sel juhul mõtlema sellele, kas säärase liigutusega ei kaasne telekanalite pahameel.