EL'i uuring: eurooplaste käest internetisisu eest raha ei saa

Euroopa komisjoni poolt tellitud uuringust selgub lõplikulttõsiasi, et internetikasutajad ei kavatse sisu eest maksma hakata ja nende meelt ka miski ei muuda. Punkt.

Uuringutulemustest tuleb samuti välja, et internetikasutajate käitumisel pole midagi pistmist partnervõrgu (P2P) tehnoloogiatega, millest on saanud sisuliselt piiramatu kõikvõimaliku sisu varasalv. Tegelikuses kuulutavad paljud inimesed, et nad ei hakka internetisisu eest kunagi maksma isegi siis kui kõik tasuta tarbimisvõimalused ära kaoksid. Sellisel seisukohal on igasuguse internetiäri jaoks dramaatilised järelmid - kui inimesed sisu eest maksta ei soovi, kuidas siis ettevõtted ellu jäävad?

Vastus sellele küsimusele on lihtne kuigi lahendused on rasked. Internetisisu rahaks tegemiseks läheb vaja uusi ärimudeleid, kuid millised need olema peaksid ja kuidas toimima, ei tea täpselt veel keegi.

Euroopa komisjoni digitaalse konkurenstivõime igaaastane aruanne (European Commission Digital Competitiviness Report) annab põhjaliku ülevaate alates lairibühenduste levikust, sotsiaalvõrgustike kasutamisest ja paljust muust. Käesoleva kuu alguses ilmunud raporti üks peatükkidest tegeleb eraldi digitaalse meelelahutusega.

Nimetatud peatükis kirjeldatakse online-meelelahutustööstuse seisu ja edastatakse fakte nagu "viimase kolme kuu jooksul on online-sisu eest raha maksnud vähem kui 5% Eurooplastest" ja "nooremates elanikegruppides on see number kaks korda väiksem". Teiste sõnadega, mida noorem keegi on seda vähem ta internetisisu eest maksab.

Üks põnevamaid uuringutulemusi pole mitte selles, kes maksab vaid kes seda ei tee. Mittemaksjate hulgas sellsed faktorid nagu odavamad hinnad meelitaksid raha välja 30% inimestestelt, samas kui parem kvaliteet, laiem valik, parem kättesaadavus ja muu selline paneks rahakotiraudu avama vaid 15 - 20% internetikasutajaid. Sellest kõigest jääb silma üks number - juhul kui kõik tasuta internetisu hankimise võimalused ära kaoksid, hakkaks tasulise sisu eest maksma vaid 20% inimestestest.

Vaatamata meelelahutustööstuse juhtide vastupidistele kinnitustele, ei ole sellises käitumises süüdi illegaale kopeerimine.

"... inimeste madal protsent, kes hakkaksid online sisu eest tasuta võimaluste puudumisel raha maksma, seab küsimärgi alla sisutööstuse esindajate poolt esitatud väite, et Euroopa tarbijad jäävad pikas perspektiivis kõrge kvaliteediga sisust ilma juhul kui tänane audiovisuaalse sisu jagamise mudel, mis baseerub illegaalsel kopeerimisel, ei muutu."

Tänase päeva seisuga juhtub see, et inimesed maksavad internetiühenduse eest ja selle abil tarbivad külluslikku interntisisu, mis täiesti legaalselt on saadaval alustades muusika ja video voogesitustest ja lõpetades kõikvõimalike programmidega. See on ka põhjus, miks nende jaoks raha välja andmine oleks suhteliselt raskesti mõistetav. Internet ise on inimesed viinud sinnamaani, et seni kehtinud rahategemismudelid lihtsalt enam ei kehti.

Aruandes käsiteldakse erinevate sisulehekülgede ärimudeleid alustades uudisteportaalide ja lõpetades video-, muusika-, ning võrgumängude keskkondadega. Kuigi viis, mismoodi neid keskkondi tarbitakse võib erineda (RSS uudiste lugemiseks, videote voogesituseks ja muusika allalaadimiseks) on uuringu järeldused üheselt mõistetavad. Ainult väheste eranditega nagu Apple iTunes, muusikapalade allalaadimine Guitar Hero mängu tarbeks, pole suur osa tänastest internetiäri mudelitest jätkusuutlikud.

Mis oleks vastus? Paljud ärid katsetavad nõndanimetatud freemium (põhiteenus tasuta, lisateenused tasulised) mudeliga, mis teeb teenuse tõsistest kasutajatest maksvad kasutajad. Teised püüavad end elus hoida reklaamimüügiga (mis masu ajal on keeruline). 

Üks on aga selge - vaja on uusi ärimudeleid  ja seni on paljud neist veel leiutamatagi.