"Ei suuda enam": Flappy Birdi saadab hulk vastusteta küsimusi

Flappy Bird on mänguna väga lihtne, isegi primitiivne, kuid fenomenina võib-olla aasta tähtsaim rakendus, mis räägib mobiilimaailmas edu saavutamisest ja läbikukkumisest.

Mängus tuleb anda linnukesele tiivalööke ja nende abiga lennata eri kõrgusel olevate torude vahelt läbi. Ja ongi kõik. Ei mingeid leveleid, koletisi või boonuseid. Esmapilgul tundub see raske, seejärel ikka raske ja kergemaks ei lähe, aga ometi tekitab sõltuvust.

Ent miks inimestele meeldib primitiivne mäng, mille vietnamlane Dong Nguyen paari õhtuga valmis tegi? Kuidas nii primitiivne mäng muutus ühel veebruaripäeval iTunes’i rakendustepoes maailma populaarseimaks tasuta mänguks? Miks juhtus see nüüd, kuigi mäng tuli välja mullu mais?

Miks süüdistatakse Nguyeni, et ta on botnet’i või muu programmi abiga mängu populaarsusega manipuleerinud? Kuidas kunstlikult popiks tehtud mäng järsku plahvatuslikult 50 miljoni inimeseni jõudis?

Kas mäng tõi autorile tõesti päevas sisse 50 000 dollarit reklaamitulu, nagu ta väitis? Miks teatas Nguyen pühapäeval Twitteris, et ta „ei suuda enam”, ja mängu iPhone’i versiooni kustutas?

Kas Flappy Bird naaseb kunagi rakendustepoodi? Kas platvormihaldajad Apple ja Google tolereerivad üleöö tärganud kümneid kloonmänge nagu Flappy Bee, Flappy Plane, Fly Birdie, mis püüavad algupärase rakenduse eduloo pealt raha teenida?

Kui meil oleks vastused neile küsimustele, saaks kogu maailm palju targemaks selle kohta, milliste mehhanismide abil töötab uut tüüpi mobiilirakenduste majandus.