Kodumaise rõivaroboti võimalikest rakendustest rääkides loob projekti ärilise poole eestvedaja Heikki Haldre silme ette pildi lähituleviku rõivapoes asuvatest lasermõõdikutega proovikabiinidest. Proovikabiini astud nagu ikka, kuid sisenemise hetkel mõõdab laserkiir inimese keha 300 000 erinevast punktist üle ja peegli ette jõudes võib samas peeglis näha iseennast kandmas juba täiesti uusi riideid.

Puutetundlikul peegelekraanil on võimalik mängida uute riiete detailidega — saab näiteks sättida kuube pihast laiemaks või soovi korral rohkem taljesse võtta. Samuti võib mängida kanga ja muude pisemate detailidega. Peale tulemuse kinnitamist saabub valmis rõivaese sulle mõne päeva pärast pakiga koju.

Uudsel tehnoloogial ei ole veel konkreetset nime. Eelpoolmainitud laserrõivakabiine turustab juba firma nimega Human Solutions. Eesti teadlaste töö ilu peitub rõivarobotis, mis mõõtmistulemuste järele võtab täpselt inimese kuju, aidates sellega lihtsustada rätsepatööga seotud logistikat.

Hoolimata kõrgtehnoloogilisest rõivarobotist, on lõpliku tulemuse juures ikkagi kõige olulisem osa rätsepal. Arvuti suudab teha väga täpselt istuva ülikonna — näiteks arvestab millimeetri pealt sinu armsa õllekõhu või nagu enamusel inimestel, parema madalama õlaga. Sellest hoolimata ei suuda arvuti teha asju, mis näeksid peale sobivuse ka ilusad välja.

Rätsepaülikondade võlu on aga selles, et need lisaks hästi istumisele peidavad nimetatud pisikest õllekõhtu ja längus õlga. Arvutile on väga raske õpetada, mis on ilus ja TÜ teadlaste töös on lepitatud tänapäevane tehnoloogia rätsepatöö inimliku poolega.

Rätsepatöös on olnud siiani nii, et alati pead sa mitmeid kordi asja inimesele selga proovima, millega on seotud hulk logistikat ja planeerimist. Teine asi on see, et rätsepa juures käimine on võimalik ainult jõukama rahva jaoks. Kui vaadata näiteks Londonit, siis Savile Row rätsepatänaval valmistatud ülikond maksab vähemalt 60 K krooni. Kuskil mujal ülikonna tegemine on kindlasti odavam, kuid siis peab tellija ka seal kusagil Hiinas ka olema. Savile Row kliendid aga rabavad päevast päeva tööd teha London City’s…

Rätsepatöö massidesse

OÜ Massi Miliano ja TÜ teadlaste poolt arendatav tehnoloogia võimaldab toota rätsepaülikondi hinnaga, millega turustavad meesteülikondi näiteks Zara ja Monton. Valmis rätsepaülikond jõuab kliendini 5 — 7 päevaga, erinevalt tavarätsepadest, kus see võib võtta aega kuni kuu.

Uus tehnoloogia võimaldab viia rätsepatöö massidesse. Ühe mõõtmisega saab tellida omale ülikonna, särgi või pruutkleidi, kammimata sobiva ja selgamahtuva riidetüki leidmiseks läbi kümneid poode. Lisaks on tellitu veel täpselt õiget värvi riidest ja õigete detailidega.

Teine väljatöötatava tehnoloogia rakendus on Haldre sõnul tööstuslik. Tööstuses valmib uus mudel niimoodi, et disainer mõtleb midagi välja ja kutsub siis kohale Jaani, kes on tööstusele teada suuruses nr 50 modell. Jaan ei pea olema ilus, ta peab olem lihtsalt õige suurusega. Tema järgi tööstus riideid teeb ja neid müüb.

Siin on probleem — kui sa lähed näiteks Montoni poodi, siis seal on nr 50 suuruses ülikond hoopis teises suuruses kui ta on Hugo Bossi poes. Ometigi mõlemad ülikonnad on nr 50, kuid ühele asi istub selga ja teisele mitte. Monton kasutab nr 50 Jaani Eestis, kes ilmselgelt ei ole sama suurusega kui nr 50 Paolo Itaalias. Need on kaks selgelt erinevat kehakuju.

TÜ teadlased leiutavad mõnes mõttes vanaaegset tehnoloogiat. Vanaaegset selles mõttes, et kui praegu üritavad kõik midagi teha arvutitega, teevad nemad igast inimesest skulptuuri. Uus tehnoloogia võimaldab teha igast üksikisikust robotmannekeeni abil tema enda skulptuuri.

Rätseppadel on võimalik proovida rõivaste istumist, ilma et inimene peaks proovi tulema. Mannekeen võtab ühe nupulevajutusega vajaliku inimese kuju just rätsepale vajalikul hetkel.

Rõivarobot, netikaubandus ja osa 100 miljardilisest turust…

USA rätsepaturu mahuks on umbes 5 miljardit dollarit ja Heikki Haldre usub, et suudab oma algatusega seda turgu olulisel määral laiendada ning viia rätsepatöö massidesse. Tegemist oleks nagu rõivatööstuse McDonalds’iga.

Online rõivakaubandus hõlmab hetkel rõivaturu kogumahust ca 10% ja ennustatakse et aastaks 2013 on see 35 protsenti. Väga jämedalt on kogu USA riieteturu mahuks 100 miljardit dollarit, ehk siis rätsepatoodanguga võrreldes on see kümneid kordi suurem.

Uudse tehnoloogia ärivisioon oleks järgmine — kõigepealt püütakse end sisse seada võrgumaailmas, millele aitab kaasa Heikki Haldre aastatepikkune Netikulleri omanikukogemus.

Uue tehnoloogia järele rõivaste tootmine võtab aega kaks päeva, ülejäänud 2- 3 päeva kulub logistikale, nii et 5 päeva on täiesti reaalne aeg, millega saab inimesele asja kätte anda.

Praeguste arvutuste kohaselt võimaldab uus tehnoloogia toota rätsepakvaliteediga ülikondi maksumusega kuskil 3500 krooni, mis on võrreldav poehinnaga.

Uue tehnoloogia puhul on veel see pluss, et peale tellimist jäävad kliendi mõõdud töökotta alles ja näiteks kui on soov tellida ühe kuu pärast endale ülikonna juurde veel helepunasest riidest kuldsete täppidega päevasärk, saab seda teha ühe nupulevajutusega ja poole aasta pärast võib tellida uue moeka navysinise ülikonna. Sest ega ometigi ei saa ju keegi käia päevast-päeva tööl ühe ja sama ülikonnaga….

Lõpetuseks lisab Heikki Haldre, et käesoleval hetkel on iga päevaga suuremaks muutuva rõivaroboti projekti jaoks üks oluline väljakutse võimeka arendusjuhi leidmine.

Alljärgnevalt video Savile Row rätsepatöökodadest: