Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud on nüüd kaardile kantud
Maa-amet võttis aluseks viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja kaardistas iga kohaliku omavalitsuse kõrgeima mäe või künka.
„Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud enam kui 200-meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib tipp jääda vahemikku 10-14 meetrit üle Amsterdami nulli,“ märgib geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak.
Kui panna kohalikud omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, siis on:
- esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur-Munamägi (317,4 meetrit),
- teisel kohal on Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1 meetrit)
- ja kolmandal kohal Setomaa vald, mille kergitab sinna Maaniidü mägi (225,4 meetrit)
Madalaima tipuga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes aga Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 m), Loksa linn (12,1 m) ja Vormsi vald (13,5 m).
Enamik tippudest on looduslikku päritolu mäed, ent iga neljas on inimtekkeline, nagu tuhamägi, karjäär vms.
Pooltel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi „mäe“ nimetust. „Kui tipul veel nime pole, saab igaüks kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka Maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks,“ ütleb Hirlak.
Alates 2018. aastast kasutab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli.
Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek tõi Eestis sõltuvalt piirkonnast kaasa 15–24 sentimeetri suuruse absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu.
Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonilinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.
