Seejuures teab vaid 28 protsenti eestimaalastest, mis isikuandmete kaitse üldmääruse sisu on. Selle tulemusega on Eesti viie kõige vähemteadlikuma riigi seas, meist madalamale jäävad vaid Küpros, Belgia, Itaalia ja Prantsusmaa, kus teadlikkus on vaid 44 protsenti.

Kõige teadlikumad on isikuandmeid puudutavates teemades rootslased, kellest 90 protsenti on määrusest kuulnud ning 63 protsenti teab, millega on tegu. Neile järgnevad teadlikkuse poolest hollandlased, poolakad, tšehhid ja slovakid. Keskmiselt on Euroopas isikuandmete kaitse üldmäärusest kuulnud 67 protsenti inimestest.

25. mail saab täis aasta üleeuroopalise isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) jõustumisest. Andmekaitse Inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palu sõnul on selle aja sees andmekaitsealane teadlikkus kasvanud nii isikuandmete töötlejate kui tavaliste inimeste tasandil ning seda kinnitab tema sõnul ka värske Eurobaromeetri uuring.

Kui analüüsida andmekaitsealast teadlikkust Eesti organisatsioonide tasandil, siis suurematel organisatsioonidel on Andmekaitse Inspektsiooni sõnul teadmised mõnevõrra paremad. Kuid see ei tähenda, et need on alati rakendatud praktikasse.

AKI õigusdirektor viitab, et probleeme on esinenud näiteks andmetöötluse läbipaistvuse nõuete täitmisel, üks olulisematest nendest on andmekaitsetingimused. Inspektsioon on mitmetes menetlustes märganud puudujääke andmekaitsetingimuste selgitamises ja nende kättesaadavaks tegemisel.

Lisaks riikide kaupa andmekaitseteemade analüüsimisele keskenduti küsitluses ka laiemate üldistuste tegemisele - nii võib öelda, et andmekaitseteadlikkus on suurem nooremate inimeste, igapäevaste internetikasutajate, kõrgema haridustaseme ja regulaarselt veebipoodides ostlevate inimeste seas.

Euroopa Komisjoni tellitud Eurobaromeetri uuring viidi läbi tänavu märtsis ning igas liikmesriigis viidi läbi intervjuu ligikaudu tuhande inimesega.