Juba 2008. aastal selgus, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium üllitab Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivate seadmete tähistamiseks Digilevi märgi. See pidi lihtsustama seadmevalikut neljasaja tuhande tollal analoogtelevisiooni vaadanud inimese jaoks.

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul oli Eesti tollal esimene Euroopa Liidu uus liikmesriiki, mis läheb täielikult üle digitaaltelevisioonile.

"Et kolmandikul Eesti elanikest ei jääks kodumaised kanalid ka pärast 2010. aasta juunikuud nägemata, tuleb tavalise katuse- või toaantenniga telepilti vaataval inimesel hankida digiboks või sisseehitatud digiboksiga teler," selgitas Pihel. "Et Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivaid seadmeid oleks elektroonikapoodide kaubavalikust lihtne ja mugav üles leida, varustatakse need alates juulikuust Digilevi märkidega."

Digilevi märki kandma hakkavad seadmed on valitud selliselt, et neile on võimalik lisada dekrüpteerimiskaart või kogu dekrüpteerimissüsteem ning vaadata tänu sellele ka kuutasuli eest levitatavaid kodu- ja välismaiseid telekanaleid.

Tasuta levivate Eesti telekanalite vaatamiseks teenusepakkujaga liituda pole vaja ning mingit kuutasu maksta ei tule. Pärast seda, kui õhu kaudu leviv analoogtelevisioon Eestis täielikult välja lülitatakse, jääb maapealse leviga digitaaltelevisioon ainsaks võimaluseks Eesti telekanaleid tasuta vaadata.