Chromebox – pisike Google'i-arvuti, millele on raske rakendust leida

 (20)
Chromebox – pisike Google'i-arvuti, millele on raske rakendust leida
Foto: tootja



ASUS toob märtsis USAs müügile pisiarvuti Chromebox, mis saab hinnaks 180 USD (132,3 eurot).

Chromebox on tehnilistelt näitajatelt sarnane Intelil põhinevate seniste Chromebookidega:

* 1,4 GHz 2955U Haswelli kiip, integreeritud graafikakiip,
* 2 GB muutmälu, 16 GB andmeruumi,
* 1 Gbit Ethernet, HDMI, 4x USB, DisplayPort, 802.11n WiFi, Bluetooth 4.0, SD-mälukaardipesa,
* põhitrumbiks muidugi väikesed mõõtmed: 12,4 x 12,4 x 4,2 cm.

Põhimõtteliselt järjekordne liige tasapisi kasvavasse Google'i veebiimpeeriumisse – seade jooksutab peamiselt opsüsteemi Chrome OS ja brauserit Chrome. Nii et kui netiühendust pole, kaob praktiliselt kogu tavakasutajale mõistetav funktsionaalsus.

See pole tegelikult esimene Chromebox, eelnevalt on USAs müüdud Samsungi mudeleid, aga need on tunduvalt kallimad kui ASUSe oma.

Internet elab nii USAs kui ka Eestis aga pealtnäha kõikjal, nii et see pole siin kõige põletavam küsimus, et mis teha, kui nett kaob.

Põletab pigem: mida selle väikese arvutikarbiga peale hakata?

Teoreetilisest küljest. Chromeboxiga saab ühendada võrgumäluseadme (NAS) või välise andmekandja, et muuta see arvutisüsteemiks kodukino keskmes.

Samuti võib sellega ühendada ekraani (ja arvutihiire ja klaviatuuri), et muuta see lihtsalt veebis surfamise vahendiks. Ja kui andmeruumi vähesus häirib, on pilves palju lisaruumi, eks ole.

Seotud lood:

Praktilisest küljest: kui kasulik Chromebox üldse olla saaks? See tuleb kindlasti teiste seadmetega ühendada, mis nõuab raha. Ja kui kodus on niigi juba teisi seadmeid, leidub 'boxile palju etemaid alternatiive.

Kodukino rajamiseks sobib paremini näiteks mänguseade PlayStation või Xbox, või 35 dollari eest veebist ostetav pulk Chromecast. Nn võrgumälu loomine pole aga tavakasutajale ilmselt vajalik, eriti kui saab arvutile/ruuterile lisakõvaketta külge panna.

Kui vaadelda lõpetuseks "suurt pilti", tekitab muret, et kuhu Google oma Chrome-arvutiga üldse jõuda tahab, kui retooriliselt rääkida.

G-maja esindajad ei paista absoluutselt vaeva nägevat sellele turuosa kättevõitlemisega (eriti väljaspool USAd), väljastavad odavate mudelite kõrval arusaamatult kalli variandi, nüüd siis miniarvuti, millele pole tõeliselt praktilist rakendust...

Nad näevad samas täiesti selgelt vaeva, et Chrome salaja võõrastele platvormidele tuua ja seal edukalt kasvama panna.

Forte usub, et Google ei tahagi hetkel otsustavaid samme teha. Pigem on neil soov jälgida, kuhu arvutiäri lähitulevikus liigub või kas sellel on üldse suurt tulevikku, ja alles siis hakkab konkreetsematele arvutitele mõtlema, mis Chrome'i veebiimpeeriumit esindaksid.