CAPTCHAd: mis imelikud krõnksud need on, mis takistavad internetisisule ligi pääsemast?
CAPTCHA-tehnoloogia loodi aastal 2000 Carnegie-Melloni ülikoolis ning selle nimetus on lühend fraasist "täisautomaatne avalik Turingi test raalide eristamiseks inimestest" (ingl Completely Automated Public Turing Test to Tell Computers and Humans Apart), vahendab The Philadelphia Inquirer.
Veebilehed vajavad CAPTCHA-barjääri, et kaitsta end massreklaamrobotite ("spämmbottide") ja muude küberkurjamite eest.
"Igaüks võib kirjutada miljoneid kontosid loova programmi. CAPTCHAde mõte on seda vältida," selgitas kübertesti loonud töörühma liige, Carnegie-Melloni professor Luis von Ahn.
Piltmõistatused toimivad, kuna raalid ei oska moonutatud teksti "lugeda" sama hästi kui inimesed. Google'i andmetel lahendavad inimesed veebisisule ligipääsemiseks päevas keskeltläbi 200 miljonit CAPTCHAt.
Ajapikku on paharettide arvutid muutunud üha nutikamaks, inimesed aga paraku mitte. Kuna CAPTCHAde lahendamine on raalide jaoks lihtsamaks muutunud, peab see inimeste jaoks raskenema.
Prof von Ahn nentis, et praeguseks on loodud tõenäoliselt sadu eri laadi CAPTCHAsid. Ta ise on osalenud ühe laiemalt levinud versiooni, reCAPTCHA väljatöötamises. Selle ostis ära Google, mis nüüd pakub selle kasutamist tasuta.
Konkreetse barjääri ületamiseks peavad kasutajad dešifreerima kaks sõna. Üks neist, tavaliselt lihtsam, pärineb mõnest vanast raamatust. Raalskanner pole seda õigesti välja lugeda suutnud ning reCAPTCHA kasutajatele antakse võimalus olukorda parandada, aidates samal ajal Google'il raamatuid digitaliseerida.
Prof von Ahni andmeil kulutavad inimesed ühe reCAPTCHA lahendamiseks keskmiselt üheksa sekundit, kusjuures 92 protsenti lahendustest osutuvad õigeks. 2000. aastal küündis tabavusprotsent 97ni. Kui liiga palju spämmereid hakkab tõkkest läbi murdma, moonutatakse tähti arusaamatumaks.
Philadelphia Wills Eye haigla neuro-oftalmoloog Robert Sergott osutas, et eakamatel inimestel esineb sagedamini kaed, glaukoomi ja makula ehk tähni ja tagapooluse degeneratsiooni — silmahaiguseid, mis muudavad vaatevälja häguseks, eriti kui tärkide ja tausta kontrastsus on väike.
Vanurid loevad edukamalt kontrastset teksti, mille tärgivahe on laiem: sellist, mis vastandub diametraalselt CAPTCHAde toimimispõhimõttele.
Drexeli ülikooli küberneetikaprofessori Rachel Greenstadti väitel on kirjalikele CAPTCHA-mõistatustele olemas audio-alternatiivid. ReCAPTCHA-süsteem rakendab inimkõnet koos ohtra taustmüraga. Hääl-ülesandeid on aga inimestel keerulisem lahendada ja masinatel lihtsam murda, nentis ta.
2009. aastal viis Pittsburghi ülikooli biomeditsiinilise informaatika aseprofessor Harry Hochheiser heliliste reCAPTCHAdega läbi väikese uurimistöö, mis hõlmas viit pimedat, kellest ühel oli nägemismeel vähesel määral säilinud. Katsealused suutsid muukida vaid 45 protsenti audio-CAPTCHAdest, kulutades ülesande lahendamisele keskmiselt 65 sekundit.
"Turvatehnoloogiaid konstrueerivad valdavalt noored, meessoost ja arvutivallas äärmiselt vilunud inimesed," osutas Bloomingtonis Indiana ülikoolis turvainformaatikat õpetav professor L. Jean Camp. "Ettevõtted ei võta eakamaid arvutikasutajaid tõsiselt."
CAPTCHA-probleemi lahendamine nõuab tema hinnangul ettevõtete senisest suuremat panustamist rämps-sisu tuvastamisse. "Odavam ja lihtsam on inimesele öelda: "Ei, sina lahenda see mõistatus."" Prof Camp väitis, et mõned rämpsposti-ettevõtted värbavad tänapäeval välisriikide kodanikke CAPTCHAsid lahendama.
Tõhusama CAPTCHA loomine pole lihtne väljakutse. "Raal peab suutma ülesande genereerida ja kontrollida, kas see on korrektne, kuid mitte suutma seda lahendada, samas kui inimese jaoks peab lahendus olema kergesti leitav," märkis prof Camp.
Prof von Ahn usub, et kriis on veel kaugel. Suurem osa inimestest saab CAPTCHAde lahendamisega hakkama, isegi kui on üles kasvanud teistsugust tähestikku kasutades.
Prof von Ahn avaldab väikese saladuse: kasutajad ei pea tegelikult andma täiuslikke vastuseid. Arvutid "teavad", et mõned tärgid on sarnased ning jätavad kasutajaile veidi eksimisruumi. Isegi düsleksikud saavad lahendamisega normaalselt hakkama.
"Me lubame natuke eksimist ning rämpsutootjad teavad seda samuti," tunnistas von Ahn.
Ta rõhutab ka, et mõned inimesed kalduvad närvilisena tärke sisestades n-ö üle mõtlema. See ainult suurendab vigade tõenäosust. "Ma õpetan teile hea triki," lubas prof von Ahn. "Kirjutage seda, mida näete. Mis see ka poleks. Ärge vaevake sellega liiga palju pead."
Ta loodab, et inimestel õnnestub masinaid edestada veel umbes kümme aastat. "Olen kindel, et ühel hetkel juhtub see, et arvutid on sama osavad kui inimesed," möönis von Ahn. "Siis on käes aeg midagi muud välja nuputada."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!