30. detsembril kuuekümnendat juubelit tähistav Stroustrup alustas C asenduseks C++ arendamist 1979. aastal AT&T Bellis, mille arendajad olid omasid vaba voli eksperimenteerida tarkvara ehitamise võimalustega.

C++ kujunes üheks populaarseimaks programmeeriskeeleks üldse. See on mõeldud "üldkasutuseks": see võib joosta praktiliselt igal platvormil ning on kasutusel kõikjal, videomängudest manussüsteemideni.

Ta avaldas 1985. aasta oktoobris keele esimese õpiku "The C++ Programming Language" ja jäi alal aktiivseks ka pärast seda. Ta kirjutas kompilaatoreid ja aitas keele 1998. aastal ISO standardiks kujuneda.

Stroustrup meenutab intervjuus ajakirjale Wired: "Lõin keele endale ja oma sõpradele-kolleegidele. C tundus kiiremate arvutite ja suurema mälu võimaldatud disainidele ja teostustele üleliia primitiivne. Samas olid masinad naeruväärselt väiksed ja aeglased. Üks megaherts ja üks megabait olid luksus. Nii et tähtis oli loogiliselt vajaliku jaoks vähesega läbi ajada."

C++ suur tulevik kangastus talle ajapikku. "Olin tööga liiga hõivatud, et filosoofiliselt mõelda, aga püüdsin kohe üldsust ja teadsin, et vaid artikuleeritud ideed jäävad ellu. Teadsin, et objektorienteeritud programmeerimine on kõva sõna, aga olin protsessile liiga lähedal, et suurt pilti näha."

C++ kasutajaskond kasvas vahemikus 1979-1991 iga seitsme ja poole kuuga kaks korda. Ometi oli see ainuke turustustoeta "arenenud keel".

Mees palub märkida, et ei pea end objektorienteeritud programmeerimise leiutajaks. "See au kuulub Simula disainijatele (Ole-Johan Dahl, Kristen Nygaard), aga ma aitasin palju kaasa selle populariseerimisele. Püüdsin C++ puhul alati väljuda objektorienteeritud programeerimise kitsastest definitsioonidest."

Milles seisneb programmeeriskeele edu? "Huvitavad ja ambitsioonikad rakendused, mis poleks ilmselt C++ keeleta valminud või oleks ehk palju aastaid hiljem sündinud, sest puudus keel nõudlike päriselu-rakenduste teostamiseks.

Hästi tehtud tarkvara on nähtamatu. Minu väikeses kaameras on mitu protsessorit, aga ma ei mõtle sellest kui arvutist. Tänapäevases autos on tosinaid arvuteid, aga me nimetame seda ikka autoks.

Inimesed näevad rakendusi, mina tegelen peamiselt nende vundamendi ja infrastruktuuriga. Kui mul olnuks turustamisannet, kannaks iga arvuti ning peaaegu iga vidin praegu väikest "C++ Inside" kleebist.

Ma arvan, et inimesed üldiselt ei hinda, kui väga me sõltume tarkvarast. Tänapäevane ühiskond ja transpordisüsteemid on nii keerukad, et tarkvara hoiab enamikke inimesi nälgimast. Siis poleks ju ka elektrit, soojust ja telefone."

Stroustrup ei tegele programmeerimisega nii palju kui vajalikuks peaks. "On päevi, kui ma ei kirjuta üldse koodi, ja tavaliselt koostan ainult koodijuppe ja eksperimentaalseid programme. Kulutan rohkem aega sellel teemal mõtlemisele, püüdele seda õpetada, sellest kirjutada; nuputada, kuidas tarkvaraarendust põhimõtteliselt paremaks muuta."

Mees kasutab ise C++ kompilaatoritega pisikest Windowsi sülearvutit ja Linuxi lauaarvutit, millel on rohkem kompilaatoreid ja tarkvaraarenduse tööriistu.

Ta ei usu, et tema alal sobiks miski kõigile ja lahendaks iga probleemi. "Kui keegi väidab, et tal on parim keel, on ta loll või müügimees või mõlemat."

Stroustrup kommenteeris ka seda, mida noor programmeerija võiks silmas pidada. "Nõu anda on muidugi kergem kui kuulda võtta. Tundke põhiasju - algoritmid, andmestruktuurid, masinaarhitektuur, süsteemid - ja õppige mitut programmeerimiskeelt, kuni suudate neid idiomaatiliselt kasutada.

Tundke ka mingit mittearvutiala - matemaatikat, bioloogiat, ajalugu, optikat, mida iganes. Õppige nii kõnes kui kirjas tõhusalt suhtlema. Kulutage ebanormaalne ajahulk mingi keerulise teema selgeks saamiseks. Püüdke teha midagi, mis muudab maailma."