Bitcoin on ohtlik investeering? Forte vaatleb kuut müüti krüptovaluuta kohta

 (15)
Bitcoin on ohtlik investeering? Forte vaatleb kuut müüti krüptovaluuta kohta
Wikimedia Commons / Tim Reckmann

Kas Bitcoin on siis ikkagi hea või halb? Forte vaatleb krüptorahaga seotud müüte asjatundja abiga.

Bitcoinist ja üldse eri krüptovaluutadest räägitakse avalikkuse ees pigem positiivses mõttes, aga need on siiski investeeringu- ja maksevahendid, mitte kindel tee rikkuse juurde. Kas just sina oled suuteline selle abil raha teenima, sõltub peamiselt sinust endast.

Et aga krüptovaluuta-teema varjukülgedest ülevaade saada, vaatleme levinud Bitcoini-vastaseid argumente, mida kommenteerib ala asjatundja Asse Sauga.

Sauga on krüptorahanduse valdkonnas aktiivselt tegutsev alates 2013. aastast. Ta on konsultant, koolitaja, ettevõtja, investor ja välja andnud algajatele mõeldud raamatu krüptorahadest ja nende kasutamisest – "Kõik sai alguse bitcoinist". See on saadaval ka inglise keeles: "The Bitcoin Wave - catch the wave and learn to surf on it!"

Müüt nr 1: Bitcoini väärtus on ebastabiilne ja võib kiiresti palju kõikuda

Tõsi, nii see on, kuid siin on alati küsimus, millega võrreldes ebastabiilne. Võrreldes USA dollariga juhtub, et Bitcoin on vahel ebastabiilne, samas see on täiesti normaalne nähtus niivõrd väikese turu juures.

Hinna ebastabiilsus sõltub otseselt massist ja massi inertsist, ehk kui palju inimesi seda vara või raha kasutavad. Täna on Bitcoini hind oluliselt stabiilsem kui näiteks viis aastat tagasi, sest teda kasutatakse rohkem, temaga kaubeldakse rohkem jne. Ja kui võrrelda mõne arengumaa oma rahaga, siis on Bitcoin selge safe heaven.

Seotud lood:

Müüt nr 2: ülekandetasud on tohutu suured

Ei ole. Ülekande tasud sõltuvad sellest, kui kiiresti soovitakse ülekande lõplikku kinnitust võrgu ehk kaevandajate poolt.

On olnud hetki, kui võrgul on suurem koormus, siis võib juhtuda, et ülekandetasud lähevad väga suureks. Kuid see on ajutine nähtus, sest täna on olemas juba krüptorahade võrkude peal ka n-ö järgmise kihi ülekandevõrk, kus ülekanded toimivad hetkega ning tasud saavad olla näiteks tuhandikes sentides või isegi tasuta.

Sarnaselt näiteks Whatsapp pakub kiiret sõnumivahetust, kasutades internetikihi peal oma sisevõrgu-kihti.

Müüt nr 3: ülekanded võtavad kaua aega ja see on halb

Standardülekanne võib võtta tõesti aega, kuid sellest saab üle, kasutades jällegi eri täiendavaid tehnoloogiaid nagu järgmise kihi võrk, kus ülekanne toimub hetkega, või ka teenusepakkujaid, kes pakuvad kiiremat kinnituseaega.

Või isegi mõnda teist krüptoraha, kus on kiiremad kinnituseajad. Krüptorahade maailm on väga kirju ja igaüks leiab sealt endale midagi sobivat vastavalt oma vajadusetele.

4) Pole palju kohti, kus saad kübervaluuta eest maksta

Kõigis kohtades, kes aktsepteerivad erinevaid maksekaarte, saab maksta ka krüptorahadega, sest on olemas väga palju fintech-ettevõtteid, kes pakuvad maksekaarte, mille taga saavad olla krüptorahakotid.

Otse krüptoraha vastu võtvaid kaupmehi on tõesti täna veel pigem vähe, kuid nende arv kasvab kiiresti ja pidevalt, sest usaldus ja hinna stabiilsus krüptorahade osas üha tõuseb.

5) Bitcoini ülekanded on energiakulukad

Bitcoini ülekanded tõesti on energiakulukad, kuid siin tasub ka sügavamale vaadata. Energiakulu on ressurss, mille anname ära selle eest, et saame piiride- ja tsensuurivaba, kõigile avatud, programmeeritavat, neutraalset ja läbipaistvat raha- ja maksesüsteemi kasutada.

Kogu maailma pangandussüsteem võtab ka üpris palju energiat. Lisaks saab väga edukalt ära kasutada energiatootmisjaamades tekkivat energiaülejääki ja suunata see otse kaevandusfarmidesse, kes omakorda võrgule turvalisust pakuvad. Taastuvenergia osakaal on samuti pidevalt suurenenud Bitcoini kaevanduste juures.

6) Bitcoini vahetuskohad (börsid?) on reguleerimata ja meelitavad ligi petiseid.

Börsid on üha rohkem reguleeritud ning kes pole reguleeritud, kasutavad parimat praktikat, et petuskeeme ja häkkereid eemale hoida.

Õigupoolest on tegemist maailma päris esimese täiesti avatud turumajandusega, kus toimub väga suures ulatuses iseregulatsiooni.

Lisaks on olemas hajusturud ning Decentralised Finance'i trend, kus iseregulatsioon saab olema veel võimsam. Petiseid leidub alati, küsimus on vastumeetmetes ja neid kasutatakse väga ohtralt nind edukalt.

Endiselt on aga sularaha kriminaalse kasutamise osakaal kaugelt ees kõigist muudest vahenditest.