Avatud tarkvara juurutamise seaduseelnõu põrus
16. detsembri hommik möödus riigikogus väga vastuoluliselt. Riigikogujate tööpäev hakkas pihta peaministri ettekande ja aruteluga teadus- ja arendustegevuse üle, kus leiti, et juba järgmine aasta on jõuavad riigieelarvest tehtud kulutused teadus- ja arendustegevusele 1,5 protsendi piirimaile SKP-st ja aastaks 2014 kuni 3 protsendini. Leiti, et seadus ja arendustegevus on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks esmatähtsad, seda tuleb eelisfinantseerida.
Kui riigikogu ette jõudis rohelise erakonna ettepanek avatud lähtekoodiga tarkvara laiemast kasutamisest avalikus sektoris, siis oli riigikogujate uutele väljakutsetele ja innovatsioonile avatud meelsus kadunud.
Esitatud seaduseprojekti vastu leiti põhjendusi nagu „jalgratast pole mõtet ise leiutada“ (Hannes Astok) ja „Eestis pole mõtet maisi kasvatada“ (Taavi Rõivas). Samuti spekuleeriti toote elutsükli maksumuse (TCO, Total Cost of Ownership) ning väidetava avatud lähtekoodiga tarkvara koostöövõimetuse (Astok) üle.
Lisaks hirmutas Astok riigikogulasi vabavara töökindlusetusega: „Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud“.
Eelnõule avaldas vastuseisu ka majanduskomisjonile saadetud kirjas suuremaid telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõtteid koondav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Vastalised märkisid, et sisuliselt sarnased eesmärgid on püstitatud nii koalitsioonileppes kui ka mitmetes riigiasutuste tööd reguleerivates dokumentides (IT-koosvõime raamistik).
Istungi stenogrammi saab lugeda riigikogu kodulehelt.
