Arvutite töölauarakendused on suremas

 (50)
Vikatimees
VikatimeesFoto: Andres Putting

1938. aasta. Esimene vabalt programmeeritav arvuti Z1 jõuab kasutusse. Selle võime (perfolindilt) eri programme jooksutada paneb aluse arvuti töölauarakendustega täidetud tänapäevale. Miski ettenähtavas tulevikus ei suuda seda muuta... Kuni praeguseni.

Eri operatsioonisüsteemidele rakenduste allalaadimine oli meile kõigile veel hiljuti igapäevaelu osa (nagu ka opsüsteemide taaspaigaldamine, et neist rakendustest lõpuks lahti saada). Kujutlege siis üllatust, kui me avastasime, et pole juba üle poole aasta ühtegi Mac OSi, Windowsi ega Linuxi programmi võrgust sikutanud.

Kuidas see võimalik on? Selline tarkvara on olnud pika aja jooksul hädavajalik, et arvuti täit potentsiaali (või midagi sinnapoole) kasutusele võtt. Kui tahame luua dokumente, on meil Microsoft Office; fotode redigeerimiseks on Photoshop; mängimiseks on "StarCraft II" ja ka kõige muu tarbeks on rakendused.

Paratamatu, aga tõsi: need ajad hakkavad selja taha jääma. Enimkasutatud rakenused elavad nüüd teie brauseris ehk netilehitsejas.

Uurige rakenduste kasutamise statistikat Wakoopa kaudu - teenus, mis teie arvutis sellega tegelebki, kui otsustate liituda. Esikümnest kaheksa on veebile orienteeritud, ülejäänud on Windows Explorer ja Microsofti Messenger. Windows Explorerit ei sobi vähemalt meie meelest selles kontekstis töölauarakenduseks nimetada.

Jah, selline statistika üksi pole ümberlükkamatu tõestus, aga kasutage hindamiseks ka kainet meelt. Töölauarakendused on suremas.

Enamike, kui mitte kõigi, töölauarakenduste asenduseks on sobivaid veebipõhiseid. Tahate luua, redigeerida ja levitada dokumente? Google Docs. Tahate redigeerida fotosid? Picnik. Tahate ebaproduktiivne olla? "Farmville". Videosid vaadata? Hulu või YouTube. Nimekirja võiks aina jätkata.

Me elame ühiskonnas, kus kasutajad püüavad piire regulaarselt vältida. Avatus ja mobiilsus on kuningad. Me tahame, et tarkvara meiega koostööd teeks, millal, kus ja kuidas iganes. See võib ju kurvastada, aga töölauapõhine operatsioonisüsteem pole selleks enam parim lahendus.

Uued põnevad platvormid võtavad üle seal, kus töölaua mänguväli lõpeb. Veeb on tänu tehnoloogiatele nagu Flash, HTML 5, WebGL, JavaScript jt palju arenenud. Peagi mängime imeilusaid 3D-rikkaid mänge oma koduses brauseris. Nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutus on samuti tõusuteel. Need seadmed naudivad ilmselt tohutut levikut, kui maailmas paraneb juhtmevaba ühenduvus.

Ja siis on meil rakenduste e-poed. Usume, et neist saavad ajapikku juba iseseisvad platvormid, kus riistvara eesmärk on peamiselt sisule mingit kasutajaliidest pakkuda. Mõelge sellele: meil on juba iPhone, iPod, iPad ja iTV, mis ühtset iTunesi platvormi kasutavad. Sellele lisati isegi algupärane sotsiaalvõrk Ping. On ainult aja küsimus, mil enamik Apple'i muid tooteid nagu Mac-arvutid, asjaga kaasa lähevad.

Meil on siiski ka tavapärane arvuti töölaud ja operatsioonisüsteem, mis on mõeldud nn kolmandate osapoolte rakendusi jooksutama. See on endiselt kasulik. Leidub alati professionaale ja riistvaraentusiaste, kes jäävad eelistama tänast rakenduste kasutamise viisi (omandamine, arendamine ja jooksutamine). Siin eksisteerib kohendamise ja kontrollimise tase, mida teatud kasutajad ja ärid alati igatsevad.

Kõik teised aga neid töölauarakendusi taga ei nuta. Maailm liigub edasi. Aga seda on valus vaadata, kui keegi juhtme seinast tõmbab.

***

Siia kõrvale iseseisvast artiklist (kujutlege seda infokastina suurema ajakirjaartikli kõrval):

Öelge Apple'i ja selle müüriga ümbritsetud aia kohta, mida soovite - isegi, kui see on tõsi, paistab see olevat päris tore aed. Meile paistab seal meeldivat.

Soome analüütikud firmast Asymco selgitasid, et nii laulude kui eriti rakenduste allalaadimine aina kasvab.

iTunesil kulus 6,3 miljardist laulust lahtisaamiseks viis aastat, App Store aga ainult pool sellest ajast. Aasta lõpuks peaks App Store juba iTunesi üle trumpama.

iOS operatsioonisüsteemi kasutajad laevad alla 17,6 miljonit rakendust ja 7,5 miljonit laulu päevas.