Arvustus: Samsung Galaxy Note II – tohutu ekraan ja kuhjaga jõudlust!
Kas 5,5-tollise ekraaniga Galaxy Note II on siis lihtsalt suur telefon või väike tahvel, küsib Kahvel.ee oma arvustuse alguses.
Tegemist on suure telefoniga, kuid Samsung on taaskord tõestanud, et turgu sellistele seadmetele on. Arvustuses üritamegi teada saada, mis on Note II edu põhjuseks.
Karbist välja
Pakend on niivõrd suure telefoni kohta üllatavalt kompaktne. Esmapilgul tekib mulje, et eksikombel on kätte sattunud Galaxy S III karp, sest tundub, et Note II ei mahuks sinna sisse äragi.
Kuid pilt S-Penist ning toote nimetus karbil kinnitavad, et tõepoolest on tegemist Samsung Galaxy Note II-ga.
Kohe karbikaane alt vaatabki vastu telefon ise. Pakendi sisu hulka kuuluvad veel USB kaabel, kõrvaklapid ja 4 paari kummiotsikuid, USB laadija ning minimaalsel määral "ilukirjandust".
Kujundus
Kes Galaxy S III nutitelefoni kunagi näinud on, neile peaks Note II kujundus tuttav olema. Ainsateks märgatavateks erinevusteks on vaid füüsiline suurus ning puutepliiats.
Minimalistliku lähenemisega on nuppude arv viidud miinimumini. Telefoni paremal küljel on lukustusnupp, vasakul volüüm. Ees ekraani all on füüsiline koduekraaninupp ning puutetundlikud menu ja back.
Nii menu, back kui ka märguandetuluke on nähtavad vaid siis, kui neid kasutada või kui vaja on. Vastasel juhul neid justkui polekski ning eesmine külg säilitab meeldivalt lihtsa välimuse.
Ekraani kohal on keskel kuular, vasakul märguande tuluke, paremal valgus- ja lähedusandur ning eesmine kaamera. Micro-USB pesa asub koos S-Peni otsaga alumisel küljel, kus leidub ka pisike mikrofoniauk. Ülemises servas on 3,5 mm kõrvaklapipesa ning teine mikrofon taustmüra isoleerimiseks.
Tagapoolel on LED-välguga kaamera ning kõlar. Samuti on seal koht, kust S-Penile küünt külge ajada. Akukate on eemaldatav; aku ja mälukaart on väga kergesti vahetatavad.
Disain on minimalistlik ning ainsa üleliigse asjana tooksin välja Samsungi logo ekraani kohal. Taga juba ilutseb natuke suuremat mõõtu logo ning telefoni omanikuna tean ma väga hästi, mis firma toodanguga tegu on.
(Tegemist on küll pisiasjaga, millega harjub kiirelt ära, aga tundub, et logo asetuse tõttu on kõrgemale nihutatud nii kuularit kui ka eesmist kaamerat ning lähedus- ja valgusandurit.)
Telefon koosneb peamiselt klaasist ja plastikust. Eesmise külje kohta halbu sõnu pole, sest klaasil liigub näpp või pliiats sujuvalt ning rasuvastane kate teeb oma tööd hästi.
Kogu telefon rohke plastiku tõttu nii luksuslik ei tundu. Akukaane pealt paistavad sõrmejäljed ning kriimud välja, eriti tumedatel mudelitel. Selegipoolest on plastik käes mugav ja sarnase ehitusega telefonidele omast naginat kohtab üliharva.
Ekraan
Mis siin pikalt keerutada, ekraan on telefoni kohta hiiglaslik. 5.5-tolline ekraanidiagonaal teeb Note II-st midagi telefoni ja tahvelarvuti vahepealset. Ingliskeelsed riigid on omaks võtmas sõna Phablet ning julgustame ka teid eestikeelseid vasteid välja mõtlema. Telefon on sellise seadme kohta lihtsalt kuidagi vähe öeldud.
Ekraanipaneel on Super AMOLED HD tüüpi ning 1280 x 720 resolutsiooniga. Esmapilgul hakkavad kohe silma "põhja keeratud" kriiskavad värvid. Nende eesmärk on aga justnimelt pilku püüda ning kiire muudatus seadistustes taastab normaalse värvigamma.
Värvid on ükskõik millises seades ilusad ning mustad toonid näevad välja sellised nagu ekraan oleks välja lülitatud. Ainsaks nõrgaks küljeks on valged toonid, mis kipuvad kollakad olema.
Kollakat tooni on samas märgata vaid päikese käes või siis, kui paralleelselt mõnd teist ekraani vaadata. Ainult Note II seadet kasutades see häirivaks faktoriks pole.
Ekraani pikslitiheduseks on 267 ppi. Kui 720p ekraanid pole ka alla 5-tolliste telefonide puhul enam harulduseks, siis sellegipoolest ei ole Note II suurel ekraanil tegemist liiga väikse resolutsiooniga.
Kõiksugu pisidetailid, nt üksikud juuksekarvad nii piltides kui ka videos on teravad. 1080p on veel natuke kättesaamatu, kuid kindlasti leiame Full HD ekraani järgmiselt Note'ilt.
Suur ekraan pakub ka lisavõimalust kasutada kaht rakendust korraga või ükskõik mis tegevuse ajal aknas videot vaadata. Täpselt nagu arvutis.
Riistvara ja jõudlus
Jõudlusest puudust ei ole. Neli protsessorituuma, igaüks kuni 1,6 GHz taktisagedusega, 2 GB muutmälu, ja Mali-400MP graafika on võimas kooslus. Jõudlustest Quadrant näitas tulemuseks üle 6000 punkti, mis on näiteks HTC One X'i omast peajagu üle.
Kuigi ekraan on 720p resolutsiooniga, võib rahumeeli ka 1080p videoid peale lasta. Full HD video on Note II-le kerge ülesanne.
"GTA III" oli ka täisgraafikaga mängides täiesti sujuv ning tekitas tahtmise telefon rootida, et graafikat veelgi paremaks muuta. "Angry Birdsist" või "Bad Piggies'ist" ei ole vast mõtet rääkimagi hakata.
Suur ekraan võimaldab kasutada kõrvuti kaht rakendust, nii vertikaalses kui ka horisontaalses orientatsioonis. Samuti on võimalus muude tegevuste ajal eraldi aknas videot vaadata, sarnaselt arvutiga. Omaette ulme tundub ka video-galeriivaade, kus korraga mängib ekraanil mitmekümne video paarisekundiline eelvaade.
2 GB muutmälu on tänapäeva telefonile enam kui küll ning RAM naljalt otsa ei saa. Küll aga on mul väike probleem 16 GB andmeruumiga. Ta on küll kiire, aga teda on vähevõitu. "Tühjas" telefonis on ruumi kasutada vaid 10,36 GB. Rakendusi ja muusikat sinna veel mahutab, aga suurelt ekraanilt tahaks ju HD filme ka vaadata.
Samsung kuulutas, et Note II tuleb müüki lisaks 32 ja 64 GB suurustes, kuid senimaani on see juhtunud vaid Koreas. Olukorda kompenseerib võimalus osta juurde kuni 64 GB suurune microSD mälukaart, mida ma ka tegin. Class10 kaardid on piisavalt kiired, et nt HD videot mängida ja samal ajal arvutist uusi faile peale kirjutada.
Kui millegi järgi selle telefoniga üldse ootama peab, on see võrk. WiFi on väga kiire ja probleeme ei valmista, mobiilse andmeside kiirus sõltub aga teenusepakkujast.
Note II-l on HSPA+ tugi ning kiirus EMT võrgus pani aeg-ajalt suisa imestama. Jääme huviga ootama, milleks LTE võimeline on.
S-Pen
Peale suure ekraani erineb Note II konkurentidest ka puutepliiatsi poolest. S-Pen on tavaolekus telefoni sisse peidetud ning vajadusel saab küüne abiga ta kiirelt välja võtta. Telefon saab S-Peni eemaldamisest koheselt aru: võtab maha ekraaniluku ja pakub pliiatsile sobivaimaid rakendusi.
Ilmselged lahendused, mida S-Pen võimaldab, on märkmete tegemine otse pildile, käekirjatuvastus ning joonistamine.
Need on küll lõbusad asjad, mida sõpradele näidata, kuid reaalselt on kiirem ja mugavam märkmeid teha tippides. Piltide ja piltide peale joonistamise võimalus on tore, kuid leiab väga vähe kasutust.
Telefoni S-Peniga kasutades avaneb hoopis uus maailm võimalusi, mida sõrmega teha ei saa. Telefon saab juba paari sentimeetri kauguselt aru, kus kohal pliiats hõljub, ning S-Pen on tol hetkel juskui arvutihiir.
Äärmiselt mugav on nt pika failinime peal hõljudes tervet nime näha. Samuti on abistav võimalus näha tundmatu rakendusesisese menüünupu nimetust/funktsiooni. Palju närve saab sel viisil uut rakendust õppides säästetud.
Minu jaoks särab S-Pen siiski enim videomängija rakenduses. Videot vaadates progressiriba peal hõljudes näeb kaadrit sellest ajahetkest, mille kohal pliiats on. Väga kasulik, kui on vaja videost mõni kindel koht üles leida.
Samuti saab video-galeriivaates mõne video kohal hõljudes, koheselt näha suurendatud, heliga eelvaadet. Viimane toimib muide ka pildigaleriis.
S-Pen ise on kerge ning käes mugav. Küljepeal on tal üks nupp, mida vajutades ning all hoides saab ekraanile noolekesi joonistada, mis abistavad tegefonis navigeerimisel. "<" toimib nt samamoodi nagu backi vajutamine.
Samuti saab kindla osa ekraanil selekteerida, joonistades selle ümber. Seejärel kopeeritakse see jupp ekraanist ning seda saab mõnes rakenduses kasutada. Antud funktsioon kipub olema aeglane ja mõttetu; arusaamatu on, miks ta sellisel kujul sisse jäeti.
Joonistusrakendustes on S-Pen omaette klassis ning tunnetab ka survet. Üks, mida selliselt pliiatsilt eeldaks, on, et tagumine toimib kustukana. Mitmed sõbrad ja ma ise samuti proovisid esimeste minutite jooksul S-Peni teise poolega oma kritseldisi edutult kustutada. Teine reaktsioon oli kõigil, et küljepealne nupp kustutab… taaskord vale eeldus. Samuti ei reageeri telefon, kui puutetundlike nuppe S-Peniga katsuda.
Probleem lahendatigi noolte joonistamisega ekraanile, kuid ka pärast paarinädalast kasutust, üritasin ma endiselt neid nuppe toksida. Arenguruumi seega on.
Paljud meist on hajameelsed ning Samsung on ka potentsiaalsete pliiatsikaotajate peale mõelnud. Kui S-Pen ei ole telefoni sees ning alustada jalutamist, juhib Note II sellele kasutaja tähelepanu.
Tarkvara
Karbist tuli Note II Android 4.1 Jelly Bean operatsioonisüsteemiga, mis sai kiirelt 4.1.1 peale uuendatud.
Tulles Androidi peale üle pärast viit aastat iOSi ning natukest kokkupuudet Gingerbreadiga, olen ma väga positiivselt üllatunud Jelly Beani suutlikuses. Telefoni ülesseadmine ja isikupäraseks muutmine on küll keerulisem ja aeganõudvam kui iOSil, kuid see on ühekordne nuhtlus, mis tasub ennast pärast kordades ära.
Apple on Siriga päris palju vaeva näinud ning juttu on sellest palju tehtud, kuid Google Now teeb Sirile silmad ette.
Kõrvuti neid kaht personaalset assistenti kamandades sai Google Now kõigega sama hästi hakkama nagu Siri, kusjuures palju kiiremini. Samuti võib Google Now ka kõige kummalisematele küsimustele vastust pakkuda, olgu selleks päring päikseloojangu, viimase F1 GP võitja, või Natalie Portmani ülikooliskäigu kohta. Päriselt. Kui võimalus on, soovitan järgi proovida. Tund aega lõbu ja huvitavaid fakte on garanteeritud. Vahemärkusena mainin, et kasutada tuleb ingliskeelseid lauseid.
Operatsioonisüsteem on väga hea, kuid siiski oma puudujääkidega. Seadeid on harjumuspärasest palju rohkem, kuid neid on tihtipeale liiga keeruline omapead leida. Google'i abiga leiab nad muidugi üles, aga see ei peaks niiviisi käima.
Samuti peaks Google mõtlema neile, kes ei soovi oma muusikat pilves hoida ning seda sealt striimida. Muusikamängija-rakendus ning kõiksugu kolmandate osapoolte pakkumised jäävad tunduvalt alla iOSi rakendusele Music.
Kui muude omaduste poolest on Android iOSiga samal pulgal ning paljudel juhtudel ka mööda läinud, siis multimeedia haldamine ja taasesitamine vajavad veel päris palju nokitsemist.
Vaja on mingit arvutile mõeldud rakendust, mis toimiks Androidi-seadmetega sünkroonimisel sama hästi ja märkamatult kui iTunes iOS seadmetega. Doubletwist pole kaugeltki täiuslik ning vaeva tuli näha, et Note II hakkaks muusikat iTunesist peale laadima.
Muu kaasasolev tarkvara toimib hästi ning täidab oma eesmärki. Erandiks on antud juhul Samsungi poolt väljatöötatud ning paigaldatud rakendused, millest sooviks kiirelt vabaneda, aga kahjuks ei käi see päris nii lihtsalt.
Kõiksugu kontode sünkroniseerimine toimib pärast esimest seadistust automaatselt ning ükski teadaanne ei lipse kahe silma vahelt läbi. Facebook, Twitter, Google+, Instagram, Tumblr, VOIP teenused, meilikontod, kalendrid jne töötavad kõik nii nagu peab.
Omaette meeldiv üllatus on ka Samsungi sõprussuhe Dropboxiga. Samsung annab igale uue telefoni ostjale kaheks aastaks Dropboxi pilve 48 GB ruumi kasutada. Kui senimaani oli pilv mind külmaks jätnud, siis nüüd lähevad WiFi võrku sattudes automaatselt kõik pildid varundamise ja kerge ligipääsu mõttega iseenesest pilve.
Kasutusmugavus
Taaskord tuleme tagasi Note II suuruse juurde. Nagu eeldada võib, ei ole kahe käega teda mingi katsumus kasutada, ühe käega on lood natuke teistmoodi. Rakendusi arendades ei mõelda nii suurtele ekraanidele ning paljudel appidel on mõned menüüelemendid ülemises servas. Võib-olla mõni pianist ulataks ühe käega sinna üles, aga lihtsurelikele on see võimatu missioon.
Ikoone ja kaustu on seevastu väga lihtne sättida töölauale just nii, et pöial nendeni ulatub. Samuti on nt kalkulaator ja numbrivalija rakendused, mis on Note II jaoks kerge kohandamise läbinud. Mõlemad on väiksemaks tehtud ning võimaldavad täiesti hakkama saada ka ühe käega tegutsedes.
Telefon uurib kasutajalt, kas tegemist on vasaku- või paremakäelisega ning aitab väiksemaid kasutajaliidese elemente kohandada. Sellegipoolest võib protsess vajada teiskordset lähenemist, sest alati asjad nii lihtsad ei ole. Mina olen vasakukäeline ning ütlesin seda ka telefonile. Kasutama hakates, leidsin, et igasugused asjad on valel pool. Ma olen nimelt üks nendest imelikest inimestest, kes on vasakukäelised, telefon on vasakus taskus, kuid peamiselt hoian ma teda paremas käes.
Taskutest rääkides, jah, Note II mahub püksitaskusse ära. Kõik püksid, mis ma proovisin, olid piisavalt suurte taskutega ja ruumi jäi ülegi. Sellegipoolest ei ole selline kandmisviis igaühele. Mulle meeldib, kui ma tunnen ilma katsumata, kas telefon on taskus, teisi just häirib.
Kõige mõistlikum lahendus Note II puhul tundub osta kaardi ja sularahataskutega kest ning rahakoti asemel teda põuetaskus kanda. Naistel on olukord käekottidega märksa lihtsam. Arvatavasti see ongi mõjuvaim põhjus, miks nii Note kui ka Note II just naiste seas nii palju populaarsust kogunud on.
Ekraan on üllatavalt tundlik puudutusele. Mul õnnestus vahelduva eduga ka nahkkinnastes telefoni kasutada. Meie talvine kliima on üks mõjuv põhjus, miks Note II siia sobib. Vähe veel sellest, et õhemad kindad probleeme ei valmista, S-Pen oleks justkui käpikute jaoks loodud. Žeste joonistades, kaob vajadus ka puutetundlike menu ja back nuppude järele.
Kõrvaklapid
Samsung annab telefoniga kaasa valged in-ear kõrvaklapid ning neli erineva suurusega kummiotsikute komplekti.
Parema kuulari kaablil on ka väike mikrofoniga pult. Puldiga saab lisaks telefonikõnedele muusikat reguleerida. Keskmine nupp paneb loo pausile või mängib edasi ning olemas on ka + ja – nupud helitugevuse jaoks.
Keskmise nupu topeltvajutus paneb mängima järgmise muusikapala, kuid kolmekordne vajutus mind tagasi ei viinud. Tulemuseks oli hoopis järgmise loo algus, pausil. Pulti ennast on mugav ka kinnastega kasutada ning mikrofoni kvaliteedi kohta halbu sõnu pole.
Klapid teevad keskpärasest paremat heli ning on võrreldavad Apple'i Earpods-klappidega. Vaikses ruumis pakuvad Earpodsid paremat heli, kuid madalad sagedused on endiselt nõrgaks kohaks. Samsungi klapid seevastu pakuvad bassirohkemat muusikaelamust ning isoleerivad palju paremini väljast tulevat heli.
Üldjoontes antakse kaasa täiesti normaalsed kuularid, kuid sellegipoolest soovitaks vähegi tõsisematel kuulajatel kolmanda osapoole toodangut eelistada.
Aku
Nagu suurele telefonile kohane, on ka aku suur. 3100mAh mahutavus on peajagu konkurentidest üle. Nagu tavaks saanud, toome võrdluseks iPhone 5 aku, mille mahutavuseks on 1434mAh.
Aku mahutavus on siiski vaid üks näitaja ning oma rolli telefoni vastupidavuses/pidamatuses mängib ka riistvara jõudlus, mida Note II-l on kuhjaga.
Suur aku saab aga suure jõudlusega suurepäraselt hakkama. Kui kurvaks tõsiasjaks on saanud see, et keskmisest aktiivsema kasutamise puhul peab telefoni vähemalt korra ööpäeva jooksul laadima, siis Note II võib muretult ka kaks päeva kasutada. Kui hommikul on 40% akut alles, võib sellega muretult päeva alustada.
Note II riistvara on üllatavalt ökonoomne ka koormuse all. Üks juhtum oli, kus akut oli järgi 27% ning otsustasin, et mängin ta tühjaks, enne kui laadima panen. Kuskil poolteist-kaks tundi mängimist hiljem, oli "GTA III" tolleks hetkeks üle visanud ning akut jagus veel sama kauaks.
Kuna aku on väga lihtsasti vahetatav, siis ei tohiks ta mahutavus ka kõige aktiivsematele kasutajatele probleemiks olla. Alati on võimalus võileiva raha eest teine aku juurde osta või hoopis mõne ulmelise 6500mAh aku poole vaadata.
Hetkel veel Note II ametlikult juhtmevaba laadimist ei toeta, kuid levivad kuulujutud, et uue aasta alguses paiskab Samsung müüki komplektid, mis justnimelt seda teha võimaldavad.
Kaamerad
Kaameraid on kaks: ees 1,9 MP sensoriga, taga 8 MP sensori ja LED-välguga. Tegemist on praktiliselt samade komponentidega kui Galaxy S III sees.
Eesmine kaamera leiab kasutust vähe, kuid sellegipoolest ületab kvaliteedilt paljude konkurentide tagumised kaamerad. Passipilti päris ei tee, aga Facebooki profiilipildiks kõlbab küll.
Tagumine kaamera seevastu on päris asjalik. Pilti teeb Note II vaid hetkega ning pildistamisrežiime on mitmeid. Muuhulgas võib telefon automaatselt pilti teha, kui märkab naeratust.
Ka HDR ja panoraamvõtted on võimalikud. Mõlemad on lihtsalt ja kiired, kuid mõne kolmanda osapoole rakendus tagab parema lõpptulemuse.
Välguga pildid ei näe ka päris kaameratega pildistatuna naljalt head välja ning telefonil tuleks välk sisse lülitada vaid siis, kui vastasel juhul tõesti midagi näha ei jääks. Pigem leiab väike LED-lamp kasutust lühiajalise taskulambina.
Videot salvestab tagumine kaamera kuni 1080p Full HD resolutsioonis, 30 kaadrit sekundis. Pildikvaliteet on kiiduväärt ja pildistabilisaator toimib, kuid helikvaliteet võiks parem olla.
Muu
Nii suure telefoniga peab arvestama, et pilku ta püüab ning kaaskodanike huvi selle tehnikaime vastu on vähemalt esialgu suur.
Sõprade seltskonnas levivad jutud kiiresti ning vaid aja küsimus on, millal Note II endale hüüdnimesid saama hakkab. Minu oma kutsutakse hellitavalt labidaks või aeruks.
Omaette meelelahutuseks saab kellegi teise telefoni asetamine Note II peale, lihtsalt suuruste võrdlemise eesmärgil. Senine kogemus on näidanud, et enamik telefone on väiksemad kui Note II ekraan.
Kokkuvõte
Kui Samsung esimest Note'i tutvustas, oldi hiigeltelefoni suhtes skeptilised, kuid müügiarvud rääkisid enda eest ning põhjust tootearenduseks jätkus.
Note II puhul võeti üliedukas Galaxy S III, tehti see suuremaks ja võimsamaks, lisati S-Pen ning paisati see kooslus müüki.
Senimaani on Note II oma eelkäijast suutnud olla suisa 5 korda edukam ning telefon-taskuarvuti kategooriat on himustama hakanud ka teised tootjad.
Galaxy Note II on suurepärase ekraani ja jõudlusega telefon, kuid suuruse tõttu teda ühe käega lihtne kasutada ei ole. Sellegipoolest on Note II üllatavalt kerge ja õhuke, mis teeb taskus kandmise täiesti võimalikuks. Ekraaniklaas hülgab väga hästi rasu ning vajadust ekraani puhastamise järele tekib harva.
Note II koosneb peamiselt klaasist ja plastikust ning läikiv akukate võib vähemalt valgel mudelil kergesti kriimuda. Leevendusena on akukate ja ka aku lihtsasti vahetatavad ning soodsad. Aku ise peab vastu umbes kaks ööpäeva, ka aktiivse kasutamise puhul.
Kõnekvaliteet on väga hea ning katkemisi ühenduses ei juhtunud. Sama võib öelda ka mobiilse andmeside kohta, mis vähemalt EMT võrgus oli kiire ja usaldusväärne.
S-Pen on suurepärane lisa ning esmane kahtlus tema praktilisuses kadus kiiresti. Olgugi, et telefoni saab kasutada ka ilma S-Penita, leidsin ma ikka ja jälle teda välja võtmast, et lisavõimalusi nautida. Arenguruumi ja potentsiaali lisafunktsioonideks on siiski ka sellel.
Jõudluselt saavad Note II-le vastu vaid vähesed. Kõik proovitud mängud jooksid laitmatult ning samal ajal sai aknas ka HD videot nautida. Niivõrd suurel ekraanil on võimalik ka täiesti normaalselt kaht rakendust kõrvuti kasutada.
Operatsioonisüsteem ja kaasasolev tarkvara (v.a Samsungi enda rakendused) on suurepärased, kuid natuke tööd vajavad veel multimeediarakendused. Samuti ei käi veel praegu sisu sünkroniseerimine piisavalt lihtsalt ja hästi ka kolmanda osapoolte tarkvara kasutades.
Kaasasolevate klappide helikvaliteet on keskpärasest natuke parem ning neil on küljes ka mikforoniga pult. Sellegipoolest on soovitatav nad millegi parema vastu välja vahetada.
Üldjoontes on tegemist suurepärase telefoniga. Alguses tundub ta liiga suur, kuid suurepärane ekraan saab kiirelt omaks ning hoopis teised telefonid tunduvad liiga väikesed.
Jõudlust on Note II-l kuhjaga ning aku tuleb sellega hästi toime. S-Pen on kasulik lisa, mitte niisama jututeema.
