Arvamuslugu: Video on see, mis meie nõudmised nutiseadmetele kõrgeks muudab


Tahvelarvutid Apple iPad Air 2 ja iPad mini 3
Tahvelarvutid Apple iPad Air 2 ja iPad mini 3Foto: Tiit Blaat

Möödunud 2015. aasta oli nutimaailmale kindlasti märgilise tähendusega. Tänu kiire mobiilse interneti levikule trügis videosisu vägisi juba konservatiivsemategi tarbijate silme ette. Mida tähendas see trend aga nutiseadmeturule?

Kui veel mõned aastad tagasi oli vägagi levinud käibefraas "üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna", siis praegu räägime juba sellest, et üks pilt on tore küll, kuid ühe videoga on võimalik anda 30 sekundiga edasi kõik need emotsioonid, mille kirjapanemisele ja lugemisele kuluks muidu mitukümmend minutit.

Kui pereemal on vaja teada, kuidas valmistada pošeeritud muna või autoomanik soovib vahetada ise salongi õhufiltrit, siis ei viitsi nad lugeda pikka detailset kirjeldust, vaid otsivad üles video, kus keegi täpselt ette näitab, mida ja kuidas teha.

Veelgi enam! Kui ma olen harrastuskokk, kes peab blogi või entusiastist mehhaanik, kes tahab oma teadmisi teistega jagada, siis on mul oluliselt lihtsam see üles filmida nutiseadmega. See säästab aega ja annab ka sisu täpsemalt edasi.

See trend mõjutab nutiseadmetele esitatavaid nõudmisi rohkem, kui eales ette oskasime kujutada.

Vaid mõne aastaga on pereemadest ja mehaanikutest kujunenud sihtgrupp, kes hindab kaamera fokusseerimisvõimet, stabiliseerimise funktsiooni, salvestamise kvaliteeti ning koheselt pakutavaid videote järeltöötlemise võimalusi.

Seotud lood:

Seejuures on oluline, et sellesama videoklipi saaks üles laadida samast seadmest, millega see salvestati. Kui sul on käed jahused või õlised ja hoog sees, siis kes ikka viitsib minna mingite mälukaartide-juhtmetega möllama ja arvuti kaudu asju üles laadima.

Nende videoklippide vaatajaskond hindab omakorda seda, et seade, millelt sisu kuvatakse oleks võimalikult tõetruu pildiga, mängiks videot ilma hakkimata ning soovikorral saaks seda sõpradegagi jagada.

Väga tihti näeme, kuidas salvestusseade on nutitelefon ning loodud sisu vaatamiseks tahvelarvutit. Nii tõusevad järjest nõudmised nutitelefonidele just meediasisu loomise ja tahvelarvutitele selle mahamängimise kvaliteedi osas.

Räiesti eraldi väärib märkimist, et need „nõudjad“ on ise järjest targemad, kuna nad ei ole nutimaailmas enam kollanokad, kes oma esimesi seadmeid katsetavad, vaid omavad juba ühte või kahte head või halba kogemust ning suudavad tänu sellele oma järgmisele seadmele rahulolukriteeriumid juba võrdlemisi hästi ette anda.

Kuna sotsiaalmeedia on tunginud meie ellu juba läbi kõigi tasandite - meelelahutusest kuni uudiste ja õppetööni - mõjutab see kahtlemata ka seda, milliseid seadmeid tarbijad enam ostavad ning milliseid omadusi hindavad.

Nii on järjest populaarsemaks muutunud pigem keskklassi nutitelefonid hinnavahemikus 300–400 eurot ning samas hinnaklassis tahvelarvutid.

Seda enam, et taolisi meediasisu tarbijaid on peres oluliselt rohkem kui üks ning leibkonna kulutusi tarbeelektroonikale üritatakse siiski hoida mõistuse ja võimaluste piires.

Tehnikavidinaid ei soetata enam ammu mitte vaimustusest tehnika vastu, vaid sellepärast, et nad on saanud meie elus igapäeva lahutamatu osaks.

Mida enam on maailmas tahvlite kasutajaid, seda rohkem neid toodetakse ja seda sõbralikumaks muutuvad hinnad. Mida rohkem lisandub meediasisu tootjaid tavatarbijate ridadest, seda kõrgemaid nõudmisi esitatakse nutitelefonidele ning seda kallimaid seadmeid eelistatakse.

Samas – päris lipulaevad ja uue tehnoloogia katsetused jäävad nii täna kui ka tulevikus vaid neile, keda tõesti vaimustab tehnoloogia areng iseenesest.

Tavainimesed hindavad kõiges seda, mis teeb elu mugavaks ja lihtsaks. Ning seda ootavad nad ka nutiseadmetelt.