Arvamus: Kuidas valida tippklassi nutitelefoni?
Üldjuhul saab sellele küsimusele vastamisel määravaks rahasumma, mida ostja on nõus oma uuele mänguasjale kulutama, selgitab Kahvel.ee.
Siiski leidub üha rohkem ka neid, kes tahavad parimat nutitelefoni ning on nõus selle eest maksma nt 700 eurot. Mis on siis parim nutitelefon, mida selle raha eest osta saab?
Mida aeg edasi, seda rohkem jään ma sellele küsimusele vastamisega hätta. Siiani on mu vastus peamiselt sõltunud sellest, kas kasutajale sobib minu hinnangul paremini Android või iOS.
Seega on mu esimeseks valikukriteeriumiks olnud telefonil jooksev operatsioonisüsteem, mitte telefon kui selline. Enam see nii ei ole ja seda eelkõige kahel põhjusel.
Esiteks, nutitelefonide operatsioonisüsteemid on muutunud küpsemaks. Kui varasemalt julgesin Androidi soovitada pigem edasijõudnud kasutajale, kes oli süsteemi avatuse nimel valmis ohverdama lihtsa ja esteetilise kasutuskogemuse, siis viimane Androidi versioon on sellise soovituse jagamise keeruliseks muutnud.
Nimelt on Google'i uuel lipulaeval, LG Nexus 4-l jooksvat Androidi versiooni isegi minul põlise iPhone'i-pooldajana väga meeldiv kasutada. Animatsioonid on sujuvad ja seda mitte ainult koduekraanide vahel liigeldes, vaid kõikjal, – ekraanil olev reageerib puudutusele kiiresti ja täpselt, kasutajaliidesel on enamasti ühesugune disainikeel jne.
Ühesõnaga on Android jõudnud kasutajamugavuselt ja esteetikalt sisuliselt samale või vähemalt võrreldavale tasemele iOSiga.
Kui siia veel lisada asjaolu, et erinevalt iOSi rangelt kureeritud rakendustepoest piirab Androidile kirjutatud rakenduste võimalusi üksnes arendaja kujutlusvõime, siis ei ole ma üldse kindel, et iOS nõudlikule tavakasutajale enam parim valik on.
Eeltoodust ei maksa välja lugeda, et erisused Androidi ja iOSi ehk Apple'i seadmete vahel kadunud on.
Android, nagu juba öeldud, on äärmiselt avatud platvorm koos sellega kaasnevate eeliste ja puudustega ning iOSi rakenduste keskmine kvaliteet on minu hinnangul endiselt parem Google Play poes pakutavast.
Seega on mõlemal platvormil endiselt omad eelised ja puudused, kuid tavakasutaja jaoks, kes tahab nauditavat kasutajaliidest ning häid ja populaarseid rakendusi, ei tähenda enam ühe või teise platvormi eelistamine olulisi kompromisse.
Teiseks, kasutajad on hakanud üha enam pöörama tähelepanu telefoni riistvarale, eelkõige ekraani suurusele.
Kui nutiseadmete algusaegadel oli valik suhteliselt piiratud, siis täna on võimalik valida seadmeid pea igas mõõdus "lukuaukudest" "labidateni" välja.
Näiteks Androidil põhinevad seadmed on saadaval alates 3-tollistest kuni pea 6-tollisteni välja. Seega on tarbijad poeleti ees seistes paratamatult sunnitud otsustama, kui suurt telefoni nad soovivad osta.
Tulles tagasi tippklassi nutitelefonide juurde, siis osutub see esmapilgul lai valik aga vägagi piiratuks. Nimelt ei ole mina veel näinud alla 4,7-tollist Androidi, mis vääriks tippklassi telefoni nimetust.
Olles hiljuti proovinud Samsungi Galaxy S III minit, mis peaks vähemalt nime poolest olema ülipopulaarse ja võimeka Galaxy S III väikevend, võin öelda, et väikese ekraaniga Androidil põhinevad telefonid ei ole just kõige paremad.
Probleem seisneb peamiselt nende eilses, üleeilses või lihtsalt kesises riistvaras ning statistilises tõsiasjas, et nende tarkvara ei uuendata tõenäoliselt mitte kunagi.
Kesine riistvara ja uuenduste puudus põhjustab omakorda ebameeldivat ja "hakkivat" kasutajakogemust, millesarnast ma kellelegi ei soovitaks.
Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et vaadeldava telefoniostja valik ei sõltu mitte operatsioonisüsteemist, vaid telefoni suurusest.
Kui sulle meeldib suurem telefon, siis ei ole muud varianti kui Android, nt Samsung Galaxy S III, HTC One X või LG Nexus 4.
Kui sulle aga 4-tollisest ekraanist piisab, kuid tahad endiselt head kasutajakogemust, head kaamerat ning head akut, vali iPhone 5.
