Ärisaladuste viimne pelgupaik – Šveitsi ei ulatu ei PRISMi ega EL-i karvane käsi
Ajal, mil uusi uudiseid USA riikliku julgeolekuteenistuse NSA suurt osa maailmast hõlmavatest salajastest seireprogrammidest avaldatakse igapäevaselt, on mõned ettevõtted hakanud oma korporatiivset andmestikku üle kolima sinna, kus tõenäosus, et keegi kõrvaline sellele ligi ei pääse, on oluliselt suurem.
Šveitsi hostimisettevõtte Artmotion tegevjuht Mateo Meier nentis, et pärast seda, kui uudis seireprogrammist PRISM avalikkuse ette jõudis, on nende firmale tekkinud hulgaliselt uusi kliente.
Paljud neist ei usalda enam USA-s tegutsevaid pilveteenuste pakkujaid just seireprogrammide pärast.
Šveits on andmekeskuste rajamiseks populaarne paik, kuna sealne piirkonniti külm kliima tähendab, et serverifarmide jahutamine nõuab vähem energiat.
Samas nentis Meier, et ettevõte on viimase aasta jooksul kasvanud ka teisel põhjusel — tõik, et firma tegutseb just Šveitsis, tähendab, et riigi piires talletatavate andmete üle puudub Euroopa Liidul igasugune kontroll.
Šveits on neutraalne riik ning sealse info kohta kehtivad vaid riigi enda privaatsus- ja andmekaitseseadused, mis teatavasti on üsna kammitseva iseloomuga.
Näiteks on Šveitsi andmekaitseametil voli peatada elektrooniliste andmete ülekandeid üle riigi piiri juhul, kui ametil peaks olema alust arvata, et vastuvõtjariik pole võimeline andmeid piisavalt hästi kaitsma.
Üheainsa ettevõtte lugu ei pruugi anda head üldpilti olukorrast, kuid Meieri uued kliendid pole ainsad, kes Ameerika ettevõtete servereis talletatavate andmete pärast muret tunnevad.
Euroopa Liidu asepresident Neelie Kroes märkis hiljutises avalduses, et nuhkimine lõhub usaldust.
"Kui Euroopa andmepilvepakkujate kliendid ei saa usaldada Ühendriikide valitsust ega selle lubadusi, siis võib-olla ei usalda nad enam ka USA pilvepakkujaid," rääkis Kroes. "Ning kui mul on õigus, tähendab see Ameerika ettevõtete jaoks mitme miljardi dollarini küündivaid tagajärgi."
