Ansip Delfi lugejatele: eesmärk on, et läbi veebi saaks üle Euroopa osta sama lihtsalt nagu koduriigis

 (21)
Andrus Ansip
Andrus AnsipFoto: Tiit Blaat

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip vastas sel nädalal Delfi lugejate küsimustele seoses uue digitaalse ühtse turu strateegiaga.

Ansip külastas reedel ka Delfi toimetust, kus ta arutas digitaalse ühisturu loomist ja seda, kuidas see inimestele kasulik on.

Alljärgnevalt on lugejate küsimused muutmata kujul ja Ansipi vastuseid neile.

Kui suur väljakutse digitaalse ühisturu loomisel on autoriõiguste erienvus EL-i riikides ja millised on Euroopa Komisjoni võimalused selle harmoniseerimiseks?

Autoriõiguse erinevused liikmesriikides mõjutavad selgelt digitaalse ühisturu toimimist. Näiteks on paljud autoriõiguse alased erandid liimesriikidele vabatahtlikud ning isegi kui nad kasutavad sama erandit, võib selle rakendamine olla erinev (laiem või kitsam). Nii võivad mõned tegevused teadusuuringute või õppematerjalide kasutamisel olla ühes riigis seaduslikud, teises aga mitte, see pärsib teaduse arengut ja kaugõppe võimalusi. Probleemi mastaapsusest annab aimu ka fakt, et 45% nendest ettevõtetest, kes sooviksid veebis digitaalseid teenuseid ülepiiriliselt osutada, peavad autoriõiguse erinevusi ettevõtlust pärssivaks.

Milliseks Euroopa Liidu digiturg muutub?

Euroopa Liidu digitaalne turg peab muutuma ühtsemaks. Meie eesmärk on, et ostjad saaksid üle Euroopa läbi veebi osta kaupu ja teenuseid sama lihtsalt nagu koduriigis ning müüjad saaksid ülepiiriliselt teistesse liikmesriikidesse müüa sama hõlpsalt nagu oma koduriigis.

Kui hästi me internetti ühendume? Andmeside SIMe ühe inimese kohta 100st/97?? Äkki vaataks, mis ühendus see on? Kuhu kadus eestist piiramatu andmesidega mobiilne net? Elan soomes, kasutan prepaid kaarti (see mida igast kioskist vabalt osta saab). Tellin iga kuu sinna 19,90€ eest 50mbt/s kiirusega 4G PIIRAMATU neti. Jagan seda kõikide seadmetega kodus siis kui viibin seal. Kokku laen alla 200-300gb/kuus. Soome Elisal pole sellest probleemi, MIKS EESTIS ON? Kõva IT-riik pidi ju olema!?? Miks ma pean eraldi koju tellima neti ja siis telefoni ka, et saaks normaalse kiirusega igal pool netti kasutada kui Soomes piisab ainult mobiilsest netist? IT riik my ass! Röövelriik oma röövlikest pealikega, üks kaabakas on sellel pildil!

Olen veendunud, et Elisa pakub ka Eestis head ja konkurentsivõimelist andmesideteenust, kuid see ei ole riigi kohustus, ei Soomes ega Eestis.

Millal jõutakse euroopa liidu seadustega nii kaugele et meile saaks laieneda teenused nagu Netflix, Hulu.... jne

Kõik veebiteenused peaksid olema Euroopa Liidu ühtsel siseturul kättesaadavad ilma seaduse sunnita. Põhjendamatu asukohapõhine diskrimineerimine on Euroopa Komisjonil plaanis aga selgesõnaliselt keelata.

Olen suur geoblokeeringute kaotamise pooldaja, kuid mul on ka mure - kuidas välditakse geoblokeeringu kaotamisega sellise olukorra tekkimist, kus kohalikel, Euroopa mõistes mikrokanalitel pole enam jõukohane näitamisõigusi osta, kuna igasugune näitamisõigus tähendab automaatselt suurt rahvusvahelist levikut, mis omakorda ajab hinna senisest oluliselt kõrgemaks?

Teine küsimus puudutab tõlkimist - praegune seadus Eestis nõuab, et igasugune siinmail näidatav sisu oleks tõlgitud kohalikku keelde, mis muudab mõttetuks suurte striimingteenuste leviku Eestisse (Netflix, Hulu jne), sest nii tillukese turu jaoks kogu seda määratut sisuhulka tõlkida ei ole majanduslikult kuidagi mõistlik. Samas on Eestis üsna palju inimesi, kelle jaoks selline tõlge üldse oluline pole, sest inglise keele piisav oskus on üpris levinud ning kasvab pidevalt. Kuidas oleks võimalik sellist olukorda kuidagi parandada? 

Meie eesmärk on, et võidaksid nii tarbijad ja loojad kui ka Euroopa kultuuriline mitmekesisus. Näitamisõiguse eest makstav tasu peab sõltuma vaatajate arvust, mida on tänapäeva tehnoloogia abil võimalik küllalt lihtsalt mõõta.

Sisuteenustele esitatavad nõuded peavad olema ühesugused sõltumata kasutatavast tehnoloogiast, nii oleme kavandanud ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias.
Lisaks muutub masintõlge üha paremaks ja odavamaks, see aitab keelebarjääre veelgi lihtsamalt ületada.

- Kas Euroopa digiturg kaotab regioonipiirangud liidu sees?
- Millised on võimalikud vaba kasutuse laiendused/piirangud autoriõiguste reformis?
- Kuidas plaanitakse kaitsta autorit halbade lepingute eest?

Loe veel

Absoluutsed territoriaalsed piirangud on siseturu põhimõtetega vastuolus. Samas territoriaalsuse põhimõtet kui sellist ei ole kavas kaotada.

Erandite ja piirangute osas on plaanis ühtlustada eelkõige need, mis kõige otsesemalt ühtset digiturgu pärsivad, näiteks teaduses, kultuuris ning hariduses. 

Selle kohta, kas kehtivad lepingulised suhted piiravad vaba konkurentsi või mitte, peab selgust tooma Komisjoni poolt digitaalse siseturu raames alustatud uuring, mida veab konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Kuigi juba küsitud siin kommentaariumis, siis sooviks natuke täpsustavalt küsimuse esitada:

Kui Euroopa digiturg kaotab regioonipiirangud EU-siseselt, kas see tähendaks otseselt, et sisutootjad ja -kirjastajad ei tohi enam seada piiranguid sisu levitamise osas näiteks erinevaid videoportaale kasutades? Praegu võid tihti sattuda video otsa YouTube-keskkonnas, mille näitamine on autoriteose kirjastaja poolt Eesti Vabariigis keelatud (samas kõrval naabri juures saad kohe vaadata).

Küsimus näitab väga hästi praeguse olukorra kohatist absurdsust ja sai eespool juba ka vastatud.

Kuidas kavatsetakse saavutada digitaalse ühisturu poolt lubatud lisatõuge majandusele ja arenguhüpe võrreldes nt USA ettevõtete pakutavate teenustega, kui plaanitakse ainult mõnede tasuliste teenuste (nt Netflix vmt) pakkumise tingimuste ühtlustamist, aga mitte reklaamist elatuvate või tasuta teenuste ühtlustamist (nt geoblokkimine Youtube'is) ega võeta suunda 28 praegu omavahel erineva autoriõiguse regulatsiooni ühtlustamisele EL piires ja selle põhimõttelisele uuendamisele (mastaapsed alusuuringud on Euroopa Komisjon juba teinud, nt üle EL tehtud küsitlused huvigruppide seas 2014. aastal), kui just see võiks aidata kaasa digitaalse ühisturu arengule laiemas mõttes (idufirmadest kuni ettevõtlikkuse ja innovatsiooni soosimiseni EL kodanike seas üldisemalt, sh raamatukogude, arhiivide ja üldse loomeisikute ja nende ettevõtmiste lihtsustamise ja toetamise) kui ainult mõnede teenuspakkujate toetamine?

Kuidas vastate Euroopa Parlamendi piraatide kriitikale? https://juliareda.eu/2015/04/kava-riigipiiride-k...

Euroopa Liidu ühtsel digitaalsel turul peaks kõik teenusepakkujad saama võrdsetel alustel tegutseda. Autoriõiguste kaitse tänane korraldus on kujunenud aastate või isegi aastakümnete, aastasadadega. Me ei saa alustada täiesti puhtalt lehelt. Peame austama ka varasemaid lepinguid. Digiajastu muudab väga palju, kuid ei suuda hetkel veel pakkuda ühtset lahendust Euroopa autoriõiguste kaitseks.

Euroopa Parlamendi piraatide kriitika puudutab tänast olukorda, mitte Komisjoni eesmärke.

VAT käibemaksu 2015 a kehtimahakkamise tagajärjel sulgesid tuhanded mikroettevõtjad oma pisifirmad sest ühe väikese digiasja ( näiteks 3lk pdf kudumismuster) müümiseks pidi mikroettevõtja ( ehk mujal tavaliselt üksikettevõtja kes tegutseb muu põhitöökoha kõrval olles lapsepuhkusel vms) võtma end arvele käibemaksukohuslasena KÕIKIDES EU riikides. Sama seadus lõpetas EU ostjate võimaluse osta EU siseselt teiselt mikroettevõttelt, keegi ei müüeenam teise EU riiki, see on tõsi kahjuks, digiturg sai piiratud.... Internet on täis EU väikeettevõtjate lauseid nende kodulehtedel kes enam teistesse EU riikidesse ei müü: As a result of new EU VAT legislation that came into force as of 1st January 2015, we are unable to sell downloaded products to customers in any EU countries . The countries affected are Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Irish Republic, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain and Sweden. Küsimus et milline ettevõtlust ja vabu piire hävitav seadus järgmiseks kehtima pannakse?

Käibemaks on tarbimismaks, mida on õiglane maksta tarbija asukohariigis. Selleks, et kaupade ja teenuste müümine üle piiri oleks lihtsam, on Euroopas loodud nn one-stop-shop lahendus. Sel viisil on võimalik täita kõik oma maksukohustused Euroopa Liidus vaid oma riigi maksuametiga suheldes. Kuna alustava ettevõtte jaoks võib ka see olla liiga koormav lisakohustus, toetan plaani kehtestada ülepiiriline käibemaksukohustus alles mõne kindla piiri ületanud käibega ettevõtetelt. Taolise ettepaneku tegi Komisjon ka varem, kuid siis ei pälvinud see liikmesriikide toetust.

Minu küsimus on selline: ma ei saa aru miks mingite postipakkide saatmine digitaalse turu voliniku töö on? See ei tundu nagu digiteema olevat, miks te sellele oma aega kulutate, hr Ansip? 

Pakivedu on e-kaubanduse lahutamatu osa. Meile teadaolevatel andmetel erinevad siseriiklikult ning rahvusvahelise paki saatmise hinnad liikmesriikides 2 kuni 5 korda. Suurim erinevus siseriikliku ja rahvusvahelise paki saatmise kulus on 22-kordne (Rumeenia). ECommerce Europe andmetel saadeti Euroopas eelmisel aastal 3,7 miljardit pakki, seega räägime juba praegu väga suurtest mahtudest.

ah nkuinii käib kogu tehnikaarendus ikkagi ju USAs ja Euroopa kasutab USA võimalusi. mis meil sellest ikka teha?

Euroopa on jätkuvalt mitmel alal maailma tehnoloogilise arengu liider, nt robootika vallas. Tulevikku tuleb kujundada koostöös. Näiteks uue 5. põlvkonna andmeside standardi arendamisel oleme tegemas head koostööd mitme suure ja tehnoloogiliselt arenenud Aasia riigiga.

Nii, mul on konkreetne küsimus. Paljud mobiilioperaatorid Euroopas (õnneks mitte vele Eestis) pakuvad selliseid internetipakette, kus mingite kindlate veebisaitide või äppide kasutamiseks on suur andmemaht, aga muu ülejäänud interneti jaoks on väike andmemaht. Ja kui see läbi saab, tuleb kõva raha eest mahtu juurde osta. Öelge, kas see on netineutraalsuse mõttes õiglane äri? Ja kas sellist asja tekib Euroopas juurde või lõpetatakse kunagi ometi selline vahettegemine ära?

Oluline on tagada vaba konkurents ja tarbija vaba valik. Kui need kriteeriumid on täidetud, ei peaks EL ega liikmesriigid muretsema ega ettevõtete ärimudelitesse sekkuma.

Ameerikast oli hiljuti üks hea näide, kus ühe leiutaja sõiduk kopeeriti otseselt Hiinas ja tehti sellest koopiast väga kõva äri, nii et peaaegu osteti see sama USA leiutaja ise ära. Digi valdkonnas on kopeerimine veel lihtsam.

Härra Ansip, kuidas Euroopa leiutajate ja innovatsiooni tegijate tööd ja loomingut kaitsta, et Hiina kõike nutikat ära ei kopeeriks?

Intellektuaalomandi kaitse on innovatsiooni edendamiseks ülioluline. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata nendele, kes aitavad suures mahus turustada, levitada ja vahendada ebaseaduslikke koopiaid. Need vahendajad ei tohi saada karistamatult tegutseda. Taolise, nn follow the money, printsiibi alusel tegutsemine on ennast ka varasemas praktikas õigustanud.

Küsiks, et kas on plaanis ka google otsimootorile survet avaldada, et enda kohta too ei avaldaks kõiki andmeid k.a ka pahasti rääkimistele viitavaid saite. Ning muidu firma monopoli vähendada? 

Euroopa Komisjoni eesmärk on hoida ära igasugune turujõu kuritarvitamine. Küsimuses viidatud juhtum on alles menetluses ja mul pole võimalik seda rohkem kommenteerida.

Andrus Ansip, kas olete nõus hakkama jälle peaministriks?

Peaminister olen ma juba olnud ning Euroopa tasandil on praegu palju tegemist.

Tehnotropid