Androidi nutirakendus: Prey Anti-Theft
Nutitelefoni vargus või kaotus on selline situatsioon, mis mõjutab igapäevast elu väga tõsiselt ning targem oleks seda vältida. Kui see ei õnnestu, siis võiks teha nutiseadme tagasisaamise vähemalt võimalikult lihtsaks, kirjutab Photopointi ajaveeb.
Nutitelefonidele on loodud erinevaid turvaprogramme, mis peaks kasutajat säästma seadme kaotamise vaevast. Tänane valik - Prey - sai suuresti tehtud põhjusel, et see toetab ernevaid platvorme.
Platvormist ja programmist
Sedasorti programmid koosnevad kahest osast. Programmist, mis paigaldatakse nutitelefoni ning kasutajaliidesest, mille abil saad telefoni leida.
Korra paigaldatud ning isikliku Prey kontoga seotud, saad paika panna mõned parameetrid: lubada SMSi teel markeerida seade varastatuks, deaktiveerida programm, keelata SIM-kaardi vahetus jms.
Programm ise on parooliga kaitstud, takistades selle eemaldamist kolmandal osapoolel. Samamoodi ei saa võõras inimene programmi seadeid muuta.
Programm ise deaktiveeritud staadiumis telefoni ressursse ei kasuta, seega aku eluiga ning Androidiseadme jõudlust ei mõjuta.
Kogu haldusliides asub aga veebis, aadressil preyproject.com. Nagu eelnevalt sai mainitud, toetab Prey erinevaid platvorme, olgu see siis MacOS, iOS, Windows, Linux või Android, tehes Prey keskseks süsteemiks kogu su seadmepargile.
Tavakasutaja saab, ilma lisaraha maksmata, hoida silma peal kuni kolmel erineval seadmel.
Erinevus lisaraha maksmisel ning tasuta variandil on see, mitu korda sa saad seadet kadunuks märkida, kuipalju raporteid alles hoitakse ning seadmete hulk, mida jälgitakse.
Haldusliidesel on ka mobiilne variant, mida saad kasutada oma nutiseadmel. Mobiilsel lehel on funktsionaalsus natuke piiratud, samas arvuti puudumisel on hea kasvõi sõbra telefonil vajalikud toimingud ära teha, et enda seade kiirelt üles leida.
Või siis arvuti kaotuse puhul kasutada telefoni, et vajalik info kätte saada/arvutile edastada.
Kuidas ma seadme üles leian?
Androidil on võimalused võrreldes tavaarvutiga natuke erinevad.
Kasutajal on võimalus märkida seade kaotatuks läbi veebiliidese või SMSi teel (ning ka seadmes endas läbi programmi, mitte, et mõni kaotatud seadme leidja või pikanäpumees seda ise teeks).
Kui seade on markeeritud kaotatuks, siis automaatselt järgitakse eelnevalt paika pandud juhiseid. Esiteks saab sisse lülitada ekraaniluku.
See on natuke imelik moodus kasutajatele, kel on see eelnevalt aktiveeritud. Nimelt see ei taasta pärast nutitelefoni või tahvelarvuti tagasisaamist ning programmi peatamist algseid väärtusi. Pisiasi, aga häiriv.
Teiseks saab telefoni saata personaalse teate. Vaikimisi on see teavitus, et seadet jälgitakse reaalajas ning omaniku kontaktinfo on see ja see. Seda infot saab kasutaja muuta vastavalt oma soovile.
Kolmandaks, kasutaja saab seadme panna helisema. See on kasulik ka siis, kui sul on telefon näiteks vaigistatud või kodus ära kaotatud. Samuti võib pikanäpumehe ära ehmatada võrdlemisi häiriva heliga.
Lisaks eelloetletud võimalustele saadab telefon informatsiooni ka Prey süsteemi.
Kuna enamuses seadmetest on olemas GPS-kiip, saab kätte täpse asukoha. Kui GPS-moodulit pole, kasutatakse ära lähedalasuvaid WiFi-võrke, et asukoht tuvastada. Viimane variant pole just kõige täpsem, aga kasu sellestki.
Lisaks antakse kasutajale ka võrgu informatsioon, kui seade on ühendatud kolmanda osapoole poolt internetti. St, privaatne ning avalik IP-aadress, MAC-aadress jms.
Kellele sedasorti asi kasulik on?
Seadmete kaotusel on esiteks materiaalne väärtus. Teiseks kõik see personaalne informatsioon, mis seadmesse salvestatud on, kuhu pääseb ligi (meilid, Facebook, Twitter jms) on piisavalt suur.
Kui tegu on vähemteadliku pikanäpumehega, siis on oht lihtsalt seadmest ilma jääda. Samas potensiaalne oht identiteedivarguseks ning pahatahtlikuks kasutamiseks on piisavalt suur, et targem oleks end kaitsta nende eest. Seetõtu ongi soovituslik kasutada mingeid turvaseadeid enda nutitelefonis või tahvelarvutis ka tavakodanikel.
Kokkuvõte
Igal platvormil ja tehnoloogial on omad head ja vead. Ühest küljest, eeldusel, et su seadmel on internetiühendus olemas, saab kõik vajaliku info kätte. Teisalt, kui internetiühendus puudub või seade on välja lülitatud, siis on selle leidmine sellistel meetoditel võimatu.
Samamoodi, kui leitud või varastatud seadme puhul ei oma tähtsust mälus olev informatsioon, siis saab ka selle ära kustutada ilma probleemideta, tehes need jällitusmeetodid kasutuks.
Samas, väikese turvatunde annab turvaprogrammide kasutamine ikkagi, tagades personaalsete andmete puutumatuse ning lootuse, et seadet võib tagasi saada.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!