Andmekaitse Inspektsioon selgitab: kas Kingo ei tohtinud tõesti Jakko Väli lepingu kohta rääkida?

 (208)
Kert Kingo riigikogus
Kert KingoFoto: Tiit Blaat

Endine minister Kert Kingo kirjutas täna Facebookis, et ei tohtinud Riigikogu ees esinedes Jakko Väli puudutavatele küsimustele vastata, kuna "lähtus kehtivast isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)". Samuti viitas ta, et ajakirjanikele töölepingut saates eirasid ministeeriumi töötajad neidsamu regulatsioone.

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul on siinkohal võtmeküsimus selles, mida tähendab avalik teave ning millises mahus on õigus seda kätte saada. "Avaliku teabe seadus peab avalikuks teabeks mistahes viisil ja teabekandjal olevat ja dokumenteeritud infot, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites," selgitab Heiberg.

Näiteks kõnealuse töölepingu välja küsimisel on tegemist avaliku teabega, kuna see on tekkinud riigiasutuste töö tagajärjel ning oma igapäevaste ülesannete täitmisel. "Avalikule teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang tulenevalt avaliku teabe seadusest või eriseadustest. Avalikku teenistusse astuja nimi ei ole juurdepääsupiiranguga info, küll aga on juurdepääsupiiranguga info töötaja/teenistuja kodune aadress või näiteks telefoninumber," ütles Heiberg.

Kingo ütles oma postituses, et kõik töölepingud on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, mis omakorda seab piirangud nende isikustamiseks ja sisu avaldamiseks. "Andmesubjekti õigused peavad olema tagatud ja neid ei tohi kahjustada. Lähtusin kehtivatest regulatsioonidest, st tööandja vastutab selle eest, et andmeid ei edastataks ilma seadusliku aluseta (sh andmesubjekti loata). Isiku töölepingut on õigus väljastada ainult asjaolude selgitamiseks juhul, kui see isik on toime pannud seaduserikkumise," kirjutas eksminister Facebookis.

Seotud lood:

Heiberg viitab, et päris nii aga asjad ei toimi. Teabe nõudjal on avaliku info puhul õigus saada nii kirjalikku kui suulist teavet. Kui ta küsib suuliselt, on tal õigus küsida infot esitatud avalduse, märgukirja või muu taotluse menetluse kohta või andmeid selle kohta, kas teabevaldaja valduses on teabenõudja poolt soovitud teave.

Kuigi suulisel täitmisel ei ole teabenõude täitja kohustatud dokumente ette lugema ning Riigikogu stenogrammidest lähtub, et keegi juriidilise definitsiooni järgi seal teabenõuet ei esitanud, ei olnud Kingo otseselt kohustatud ka küsimustele vastama. Samas ei takistanud õigusaktid seda kuidagi, kuna avaliku teabe seadus lubab avalikku teavet avalikustada ka juhul, kui teabenõuet ei esitata.

Samuti väitis Kingo, et ajakirjanikele töölepingut saates rikkusid ministeeriumi töötajad seadust, kuid ka see ei vasta tõele, kuna kvalifitseerub eelneva näite sarnaselt avaliku teabe avalikustamisena, eeldusel, et ei avalikustatud Väli kohta käivat tundlikku infot, näiteks aadressi või telefoninumbrit. Lepingu saanud Delfi ajakirjaniku sõnul oli see informatsioon edastatud lepingust peidetud ning seega oli kõik õiguspärane.