Ameerika meelelahutustööstus eesotsas James Cameroni "Avatariga" sammub 3D-revolutsiooni esirinnas

 (26)
Tere tulemast imeilusale Pandorale!
Foto: Twentieth Century Fox Film Corporation---

Elus on vaid kolm kindlat asja: surm, maksud ja tehnoloogia järjekindel marss helgema tuleviku poole. Ruumiline kino ja televisioon on trendikad teemad juba mitu aastat, kuid "Avatar" on teinud sellest lõpuks ometi midagi, mis tõepoolest masside tähelepanu haarab.

"Avatari" kinodesse toomise kogumaksumus on tavainimese mõistusele lausa astronoomiline (eri andmetel 230-500 miljonit dollarit), aga projekt on ruttu ka end ära tasunud.

See ületas maailma kinodes kõigest 17 päevaga miljardi dollari kassatulu piiri, mida on suutnud eelnevalt ainult neli linalugu: James Cameroni enda eelmine täispikk mängufilm "Titanic" (1997), "Lord of the Rings: The Return of the King" (2003, "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek"), "Pirates of the Caribbean: Dead Man's Chest" (2006, "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst") ja "The Dark Knight" (2008, "Pimeduse rüütel").

Cameron kuulutas juba 1996. aastal, et plaanib fotorealistlike arvutis loodud tegelastega eepilist ulmekat "Avatar". Ta püüdis seda teostada kohe pärast "Titanicut", aga ei leidnud 400 miljoni dollari suurusele planeeritud eelarvele rahastajaid. Maestro mattis plaani mõttes maha, aga naasis selle juurde tänu teosele "The Lord of the Rings: The Two Towers" (2002, "Sõrmuste isand: Kaks kantsi"), mille tegelane Gollum veenas teda, et arvutiefektid on tema ideede teostamiseks vajalikule tasemele jõudnud (ka odavuse mõttes). Tulemus on 40% tavapäraste vahenditega mängufilm ja 60% fotorealistlik arvutigraafika. Ruumilisi võtteid on kokku enam kui 1800.

Meelelahutustööstus võib "Avatari" järel veenduda, kui nad vajasid veel tõestusi, et 3D-lahendused on tõeline tulevikuäri. 2008. aastal kasutas ainult 3% ilmunud filmidest ruumilisi efekte, aga need tõid 10% kogu kassatulust. Seni on neid kasutatud peamiselt (arvuti)animatsiooni loomiseks - paljulubavaimad näited on vast "Bolt", "Up" ja "Coraline". 2010. aastal peaks uusi 3D-linalugusid ilmuma juba 24, 2011. aastal aga üle viiekümne. 3D on nagu uus HD - tehnoloogia, mis aitab meelelahutust müüa. Kuna Ühendriikides on HD-telerid juba levinud, saab 3D-st järgmine loogiline samm.

Ka ruumiline televisioon valmistub lapsekingadest välja astuma. Esimene ööpäevaringselt 3D-sisu edastav kanal stardib 2011. aastal, esialgu USAs. Selle taga seisavad võrdsete osanikena Discovery Communications, Sony ja Imax, millel on tõesti 3D võidukäigust palju võita. Mõelge kasvõi ainult loodussaadetele, mis ruumilisest pildist mõndagi võidavad!

Tootjad lubavad, et kanal tahab arvestada kõikide 3D puhul atraktiivsete žanridega nagu ajalugu, kosmos, avastusretked, seiklused, tehnoloogia ja teadus, filmid, lastesaated jm. Nad ei püüa liivakasti vaid päris endile hoida, vaid nõustuvad sisu osas koos töötama kolmandate osapooltega, st muude tootjatega, kellega rahuldavale kokkuleppele jõutakse.

ESPN stardib USAs esimese 3D-kanaliga juba juunis, mis hakkab edastama otseülekandeid "rohkem kui 85" spordisündmuselt nagu Summer X Games, NBA korvpall, kolledžikorvpall ja ameerika jalgpall jm. Nad ei soovi kordusi näidata, nii et kui otseülekannet ei toimu, on kanal tühi.