Aju trikitab: lõhna saab tunda ka siis, kui selleks vajalikud aju osad puuduvad

 (5)
Köögivilja test
Foto on illustreerivFoto: Ilmar Saabas

Teadlased leidsid juhuslikult, et kahel naisel, kellel polnud lõhna tundmiseks tarvilikku haistmissibulat, tundsid siiski normaalsel tasemel lõhna. Rootsi eksperdi sõnul on see tõend aju kohanemisvõimest, kirjutas Forskning & Framsteg.

Haistmismeel on üks meie viiest meelest, mis aitab meil ümbritsevas maailmas hakkama saada. Aastal 2004 anti füsioloogia või meditsiini Nobeli preemia avastuse eest, mis tõestas, kuidas haistmismeel töötab molekulaarsel tasandil. Avastuses olid tähtsal kohal närvikiudude kimbud, millest moodustuvad väikesed päsmakesed, mis asuvad haistmissibulaks nimetatud aju osas. Neid kõikidel imetajatel leiduvaid ürgseid ajustruktuure on siiani peetud lõhnade tundmiseks hädavajalikuks.

Nüüd on aga Iisraeli teadlased ajakirjas Neuron teatanud, et nad leidsid kaks naist, kellel neid ajuosakesi ei ole, kuid kes võivad siiski tunda lõhna. Kaks noort naist olid end registreerinud lõhnataju uuringule, kus pildistati aju magnetresonantstomograafia abil. Seal ilmnes, et nendel naistel haistmissibulad puuduvad.

“See, et lõhna saab tajuda ka ilma haistmissibulata oli väga huvitav avastus,” ütles Stockholmi Ülikooli psühholoogia osakonna lõhnapsühholoogia professor Jonas Olofsson. Tema sõnul ei tohiks leidu tõlgendada nii, et kõik see, mida on seni lõhnatajust arvatud või teatud on nüüdseks valeks osutunud. “Nii see pole, aju on lihtsalt imeline ning võib teatud olukordades talle antud ülesandeid loominguliselt lahendada,” ütles Olofsson.

Seotud lood:

Kahe naise lõhnataju võrreldi ka 140 haistmissibulat omava inimesega. Selgus, et mõlemad naised kogesid lõhnu samamoodi nagu n-ö tavalised inimesed. Jonas Olofsson arvab, et närvikiud, mis tavaliselt saavad kokku haistmissibulas on neil kahel juhtumil sulanud kokku ajukoorega, olgugi, et ajupildid seda ei näita. "Et seda erilist olukorda tõeliselt mõista, peab pärast nende isikute surma uurima nende ajuanatoomiat detailsemalt,” ütles ta.

Erinevate uuringute kohaselt elanikkonnast umbes 1,4–15 protsendil inimestest haistmismeel puudub. Umbes 20 protsendil on vaid osaline lõhnataju. See kehtib eriti vanemate inimeste kohta. Halb haistmismeel on seotud ka dementsuse riski suurenemisega.

Siin juhivad teadlased tähelepanu sellele, et need, kellel on vanemas eas hea lõhnataju, ei pea dementsuse pärast muretsema. Ja isegi siis, kui haistmismeel on halvenenud, võib see olla põhjustatud muudest asjaoludest kui neurodegeneratsioon.