Levisid kuuldused, et 2000. aasta saabumine ajab arvutid segadusse ja see võib halvimal juhul kaasa tuua paraja kaose.

Häda oli selles, et paljud mikroskeemidel põhinevad seadmetest (ja samuti tarkvara) arvestasid aastaid mitte nelja-, vaid kahekohaliste numbritena.

See tähendas ohtu, et aasta 2000 tundub neile muu aastana, näiteks 1900 või 1980, mis oleks kindlasti mõjutanud kogu edasist andmetöötlust.

Kahekohalised aastanumbrid on jäänuk varasest arvutiajast, kui mäluruum oli väga piiratud ja seda hoiti iga hinna eest kokku.

Väidetavalt tollased programmeerijad olid tulevasest probleemist teadlikud, aga piirangud ei jätnud muid võimalusi ja nad eeldasid, et asi parandatakse varsti nagunii ära.

Tagantjärele pole teada, kui palju jama aasta 2000 saabumine siis tekitas, aga selgelt polnud asi nii hull kui kardeti. Seda muidugi ka tänu ennetustöödele. Seega tasub hakata valmistuma hoopis uueks ohuks: aasta 2038 probleem!

See põhineb tõsiasjal, et osad vanematest programmidest-süsteemidest salvestavad aega 32-bitise märgiga täisarvuna. Aeg arvutatakse välja kui sekundite hulk, mis möödunud neljapäevast, 1. jaanuarist 1970, kui kell oli täpselt 00:00.

Selle lahenduse põhjal saab aega arvestada teisipäevani, 19. jaanuarini 2038 kuni kellaajani 03:14:07.

Kui see aeg kätte jõuab või tehakse arvutusi, mis jäävad mainitud ajast kaugemale tulevikku, peab arvestus algama taas 1970. aastast.

Aasta 2038 probleem puudutab peamiselt Unixi-põhiseid süsteeme, mille hulka kuuluvad muuseas Linux, Android, OS X ja iOS.