5G õnnetu käekäik Eestis – kord kohus, kord koroona

Uue põlvkonna 5G-sidetehnoloogial kohe ei vea Eesti riigis jalgade mahasaamisega – õieti polnud veel jõudnud lõppeda selle kasutusevõtmist edasi lükanud kohtusaaga, kui tuli peale uus nuhtlus nimega koroona. Nii on Eestil tekkinud tõsine oht jääda muust maailmast 5G kasutuselevõtu rongist maha.

Selleks, et Eestis tegutsevad telekomiettevõtted saaksid ülikiiret, ülisuure läbilaskevõimega ja ülilühikese viivitusega mobiilset internetti võimaldavat 5G-d pakkuma hakata, on neil vaja spetsiaalseid sagedusi. Eestis on selleks vahemikuks määratud 3410–3800 MHz ning see on mõnevõrra väiksem võrreldes Euroopa keskosa riikidega, kuna meil on piir Venemaaga, kellega võivad piirialadel osad sagedused kattuda.

Eestis jagab neid sagedusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes kuulutas juba möödunud aasta 19. veebruaril välja vastava avaliku konkursi ja selle tähtaeg oli mullu 25. märts.
Telekomiettevõtted oli stardivalmis ja rahvas ootas.

Aga siis hakkas juhtuma.

Kolm päeva enne avalduste esitamise tähtaega ehk 22. märtsil peatas Tallinna ringkonnakohus ootamatult avaliku konkursi läbiviimise, kuna selle oli vaidlustanud Eesti ettevõte Levikom Eesti OÜ.

Levikom leidis, et sagedusvahemik ei oleks tulnud ära jaotada mitte kolme vaid nelja telekomi vahel. Kuigi ettevõttel olid ja on püsivad maksuvõlad ja tal puudub vajalik kogus vara ning ta ei saaks seetõttu niikuinii konkursil osaleda, pani ta kohtuasja alustamisega siiski kogu protsessi seisma.

See kohtuasi kestis enam kui aasta, selle aja jooksul jõudis näiteks Soome vähemalt viies linnas 5G-võrgud püsti panna, meie saime aga laevaga sinna sõita ja seda levi nautida. Levikom jäi kõigis kohtuastmetes kaotajaks ning eelmisel nädalal ehk 18. märtsil jõustus haldusasjas lõpuks riigikohtu määrus, mis muu hulgas tühistas avaliku konkursi läbiviimise keelu.

Kohtuasjast tulenevalt jätkub nüüd 5G avalik konkurss avalduste esitamise etapist. Aga kohe ilmus välja uus takistus – koroonapandeemia. Valitsus oli juba 12. märtsi korraldusega välja kuulutanud eriolukorra ning TTJA-l ei jäänud taas muud üle kui pikendada konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega.

„Sellega tagatakse konkursil osalemisest huvitatud sideettevõtjatele eriolukorra tingimustes piisav aeg konkursil osalemiseks vajalike toimingute sooritamiseks,“ teatab amet.

Ning selgus ka uus tähtaeg: selleks on 26. juuni. Selleks ajaks on möödas juba poolteist aastat konkursi väljakuulutamisest. Tehnoloogiamaailmas terve valgusaasta.

Mis täpselt konkursile läheb?

Väga tehniliselt läheb jagamisele kolm sagedusvahemikku ja nendeks on:

• Sagedusluba I üleriigiliseks kasutamiseks raadiosagedusvahemikus 3410–3480 MHz ja 3600–3660 MHz (enne üleminekut) / 3410–3540 MHz aegtihendus dupleks (Time Division Duplex - TDD) režiimis;
• Sagedusluba II üleriigiliseks kasutamiseks raadiosagedusvahemikus 3480–3540 MHz ja 3660–3730 MHz (enne üleminekut) / 3540–3670 MHz aegtihendus dupleks (Time Division Duplex - TDD) režiimis;
• Sagedusluba III üleriigiliseks kasutamiseks raadiosagedusvahemikus 3540–3600 MHz ja 3730–3800 MHz (enne üleminekut) / 3670–3800 MHz aegtihendus dupleks (Time Division Duplex - TDD) režiimis.

Kõik sagedusload antakse enampakkumise alusel ning iga sagedusloa alghind on 1 597 000 eurot. Konkursil osalemise eest tasutav tagatisraha on 200 000 eurot.

Midagi pole muutunud ka konkursile kvalifitseerumise tingimuste osas. Tegemist peab olema Euroopas registreeritud ettevõttega, selle netovara peab vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele, ta ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust. Olla ei tohi ka riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlglane ning ta peab omama tehnilist kompetentsust elektroonilise side võrgu loomisel ja haldamisel.

Eestis tegutsevad telekomiettevõtted pole päris niisama passinud: nii Telial kui Elisal on posti 5G-testvõrgud.