5 moodust, kuidas varastatud tehnikaga raha teenitakse

 (36)
5 moodust, kuidas varastatud tehnikaga raha teenitakse
Foto: Tiit Blaat

See võib juhtuda igaühega meist: ühel mitte-nii-väga-ilusal päeval astud koduuksest sisse ning avastad, et oled paljaks röövitud.

Jalutama läinud vara hulgas on ka sinu arvuti, hiir, juhtmed, tahvelarvuti jne. Mida aga vargapoisid sinu varaga peale hakkavad?

Panti andmine ei ole ainuke moodus sinu vara maha hangeldada. Toon välja 5 kõige tuntumat moodust, kuidas varastatud kraam rahaks tehakse, ja seletan lahti, kuidas suli tekitatud kahju oleks minimaalne, kirjutab ajaveeb The Technorat.

1. Seade maha müüa

Kõige kindlam ning küllap ka kõige lihtsam viis varastatud kaup rahaks teha on see maha müüa. Ning kahjuks on meil Eestis varastatud kauba vastuvõtupunkte piisavalt.

Ka veebis on täiesti toimivad saidid okidoki.ee ja osta.ee, kus legaalsete ostu-müügitehingute vahel esineb ka varastatud kauba müük. Pihta pandud telefoni eest võib saada üsna viisakaid summasid, alates kolmest eurost ja lõpetades paarisaja euroga.

Eriti kuumaks kaubaks on meie oksjonisaitidel Apple‘i toodang. Kui näiteks Samsungi mudeli ostuhind on 300 eurot, siis pandikas saab selle eest kõige rohkem 50 ning veebioksjonil müües kuni 100 Euroopa liidu rahaühikut. Müües maha iPhone‘i, võib taskusse pista juba viisakama summa.

Seotud lood:

Lahendus: Pane oma Androidi või Apple’i seadmes paika vastavad sätted ning kui seade läheb kaotsi, märgi aparaat seadmehalduriga kadunuks. Isegi kui sa ei saa masinat tagasi, on blokeeritud moblat vargal praktiselt võimatu maha hangeldada.

2. Seade juppidena maha müüa

Nagu ka ärandatud auto puhul, on pihta pandud seadme tervikuna müük üsna riskantne tegevus.

Küll aga arvuti jupikaupa maha hangeldamisel on oht vahele jääda üsna pisike ning mõningal juhul isegi tulusam kui tervikuna müümine.

Kõige väärtuslikum komponent järelturul on graafikakaart. Selle eest küsib müüja 25-350 eurot. Veidi odavam kaup on oksjonisaitidel muutmälu ja protsessorid, mida müüakse hinnaga 0,1 kuni 50 eurot.

Kuid kõige aktiivsemalt müüakse meil kõikvõimalikke kaableid, arvutihiiri ja klahvistike. Ühe kaabli hind ei ole küll eriti kõrge, kuid hulgi müües saab üsna viisaka summa kokku.

Lahendus: Märgi igale komponendile oma kontaktandmed sellisel viisil, et sellest kirjest lahti saamine oleks võimalikult raske.

Võid näiteks telefoninumbri koos oma nimega kraapida jubina plastikust osale. Nii saad oma arvutiosa tuvastada, kui see peaks kunagi okidokis müüki ilmuma.

3. Seadme eest lunaraha küsida

Vahel võib juhtuda nii, et vargapoiss mängib samariitlast ning otsustab sinult pihta pandud telefoni või arvuti tagastada.

Sa võid ju heauskselt arvata, et pikanäpumehel hakkas südametunnistus piinama ja ta tahab oma kuritegu heastada. Kuid päriselu ei ole Disney koguperefilmi lõpustseen.

See inimene helistab pakkumisega, et ta võiks küll eseme tagastada, kuid asub kaugel, on tööl ega taha oma töökohta kaotada, sest tema hamster on surivoodil ning pealegi, miks ta peakski sinu vara sulle üldse tagastama?

Tema ju “leidis” masina, ning reeglite kohaselt on see nüüd tema oma. Mõni teine inimene poleks sulle helistanudki, aga tema kui eeskujulik kodanik üritab olukorda inimese kombel lahendada.

Lühidalt, vargapoiss hakkab ohvrilt nõudma lunaraha seadme tagastamise eest. Üldjuhul on kurikaela nõutav summa võrdväärne seadme poehind või isegi sellest kõrgem. Kui pikanäpumees osutub eriti nutikaks, võib ta masinasse sisse logida ning ähvardada seadme mälu tühjaks teha, kui sa tema tingimustega ei nõustu.

Lahendus: ühte minu tuttavat rööviti tänaval ja järgmisel päeval helistasid talle tundmatud kodanikud, kes olevat tema telefoni leidnud. Muidugi nõuti selle tagastamise eest leiutasu.

Naine otsustas nende samariitlastega kohtuda, kuid võttis endaga kohtumisele kaasa tosinkond tugevat ihukaitsjat. Kohtumine möödus ohvriteta ning seaduslik omanik sai sentigi maksmata oma vara tagasi.

Kuid kas tasub minu tuttavast eeskuju võtta? Mina ei oska seda öelda. Seaduse kohaselt peaksid sa olukorrast teatama poliismannidele ning laskma neil oma tööd teha.

Kuid minule isiklikult pakuks rohkem rahuldust see, kui saaksin lugupeetud härrade kehale mälestuseks paar muhku ja sinikat jätta, enne kui mendid nad vastu võtavad. Valik on sinu, kuidas otsustad sellises olukorras toimida.

Foto: Andres Putting

4. Algselt omanikult raha välja pressida

Üks kõige kavalamaid ja tulusamaid viise pihtapandud seadme eest raha teenida on selle omaniku šantažeerimine.

Lisaks igavatele puhkusepiltidele, muusika- ja filmivaramule leidub praktiliselt igas aparaadis midagi sellist, mis on väärt prisket rahasummat.

Seadmes võivad peituda tööga seotud dokumendid, mida võib mustal turul üsna kopsaka summa eest maha hangeldada või siis kasutada omanikult raha välja pressimiseks.

Eriti on selles plaanis silmapaistvad kõrgema astme ametnike ja ettevõtete juhtide arvutid ja telefonid, milles peituvad saladused võivad olla väärt miljoneid.

Kuid ka lihtsureliku arvutis leidub materjali, mis on kurjategijale magus saak. Aparaadis võib leiduda igatsugu siivutuid pilte ja videomaterjali, mille sa oma abikaasa või elukaaslasega tegid.

Selline materjal on ülimalt kompromiteeriv ning seda oskab oma kasuks pöörata iga tavaline suli, kes taolisele varale on käed külge saanud. Kurjategija võib neid pilte ja videosid kasutada raha, veelgi rohkemate piltide ja videomaterjali või ka seksi nõudmiseks.

Lahendus: Krüpteeri kõik oma konfidentsiaalsed dokumendid, pildid ja videod ning hoia neid varjatud kohas (ehk mitte arvuti töölaual).

Tööalaseid materjale ei tasuks vast üldse pikemaks ajaks oma arvuti mällu jätta.

5. Andmete vargus

Igas aparaadis sisaldub osake sinu andmetest. Telefonis on kirjas sinu nimi, telefoninumber, sõprade-tuttavate kontaktandmed.

Kui telefon on vähegi nutikas, saab selle kaudu ligi ka sinu e-postile, sotsiaalvõrgustiku-kontodele ning aparaat on ka meelde jätnud paigad, kus sa oled olnud.

Arvutis on tõenäoliselt hulgaliselt sinu kohta käivat konfidentsiaalset infot ning küllap tänu küpsistele saab arvutist paroole teadmatagi ligi mitmetele e-teenustele, näiteks sinu e-rahakotile. Kogu see infokupatus on nagu kuldvillak argonautide jaoks.

Esiteks saab need andmed kräkkeritele edasi müüa, kes oskavad infoga üsna palju sigadust korda saata. Teiseks, inimene võib koguda piisavalt infot, pääseda ligi sinu sotsiaalmeedia kontodele ja üleüldse kehastuda sinuks ning nõuda sinu lähedastelt raha, võtta sinu nimel laenu ja muid kuritegusid sooritada. Võimalusi on lõpmatu hulk.

Lahendus: Seadmetel peaks olema ekraanilukk või parool. Niipea, kui nutitelefon on pihta pandud, tuleb see esimesel võimalusel blokeerida. Selle kohta otsi linke artikli lõpust.

Vähegi konfidentsiaalsemad andmed tuleks hoida krüpteeritud kujul. Kui seade läheb kaduma, siis anna sellest teada nii politseile kui ka oma lähedastele.

Muuda kindlasti esimesel võimalusel oma veebiteenuste kontode salasõnad, enne kui seda teeb kurjategija, ning jälgi väga tähelepanelikult oma kontodega toimuvat. Nii on sinu andmed, raha ja heaolu veidigi kaitstud.