2010: pilverakenduste aasta?

Uuringufirma Gartner väitel saavutavad konkurentide ees lähiaastate jooksul suurima edu ettevõtted, mis suudavad oma IT-süsteemid üle viia pilverakendustele. Kuid mis need on ja miks Gartner sellist asja väidab?

Igapäevane arvutikasutaja on ilmselt vähemalt kuulnud Google Docsist, ärikasutaja Microsoft Exchange'ist ja IT-inimene Microsoft Azure'ist ning Google App Engine'ist. Need on kõik pilverakendused - programmid, millele pääseb ligi interneti kaudu ja mille füüsiline pool asub kasvõi teises maailma otsas. Mis on uudse süsteemi eelised?

Pilverakendustes on kasutaja-arendaja käes vaid IT-süsteemi programmipool, ahela ülejäänud osad (serverid, turvalisus, andmebaasid, majutus) aga teenusepakkuja käes. Sellisel süsteemil on neli suuremat eelist: ajaline ja rahaline maksumus, efektiivsus, fookus, usaldus.

Maksumus. Kui ettevõte soovib püsti panna oma serveri, küsib see raha. Raha kulub ka serveri haldamisele, uute lahenduste käimalükkamisele ja jooksvalt uuenduste tegemisele. Keskmisel ettevõttel kulub oma serveri nn jooksmasaamiseks kuus kuud. Pilverakenduste puhul ei pea füüsilisele infrastruktuurile üldse aega raiskama ja kuus kuud kokkuhoitud aega on ükskõik millise äri puhul suur saavutus.

Efektiivsus. Ettevõttesse tuleb juurde viiskümmend töötajat, nende võrra kasvab ka vajadus IT-ressursside järele. Kui ettevõttest aga kaob viiskümmend töötajat, väheneb ressursivajadus. Füüsilise serveriruumi juurdetekitamine või vähendamine on aeganõudev ja kulukas. Pilvelahendused kaotab selle probleemi, sest ruumi ja jõudlust saab juurde tekitada hetkega.

Fookus. Mida rohkem ettevõte keskendub äritegevusele, seda edukam see on. Tehnoloogilise infrastruktuuri haldamine on igale ettevõttele mahavisatud aeg. Pilverakenduste puhul ei pea sellega tegelema, kuna teenusepakkuja tegeleb ise infrastruktuuri haldamisega ning ettevõtte hooleks jääb vaid soetatud programmiga äri ajada.

Usaldus. IT-d märgatakse ettevõttes tavaliselt siis, kui tekib probleem, mida IT-osakond ei suuda kiiresti lahendada. Pilverakendustega selliseid olukordi ei teki, kuna teenusepakkuja kompetents (olgu selleks näiteks Microsoft või Google) omavad kohalikest firmadest tohutult rohkem ressurssi probleemide lahendamiseks, serverite ja tehnoloogia uuendamiseks ning andmete turvamiseks.

Pilverakendused on paindlikud, sobides ükskõik mis suurusega ettevõtetele. Microsofti Azure'i arendusplatvormi kasutavad näiteks nii Associated Press (üle 4000 töötaja) kui Lokad (6 töötajat). Kuna füüsiline infrastruktuur puudub, võimaldab see ka eksporti oluliselt lihtsustada, sest pilveteenusele pääseb ligi internetiühenduse korral kõikjal. Eksportivatele ettevõtetele peaks kasvõi sellest argumendist üksi piisama, et pilverakendustele üle minna.

Pilverakendused pole IT-teemale mingisugune ülim lahendus. Kuid nende pakutavad võimalused - kiire laienemine, välisturgudele sisenemine, uut infrastruktuuri ostmata uute toodete-teenuste katsetamine, kliendile toote kõikjal kättesaadavaks tegemine - on kindlasti argumendid, mida iga firma peaks kaaluma. Kes otsustavad, et 2010. a on nende jaoks pilverakenduste aasta, võib tulevik olla konkurentidest palju helgem.