VW diisliskandaalil Eestis mõju pole: andke meile diislit kohe ja palju!

 (16)
VW diisliskandaalil Eestis mõju pole: andke meile diislit kohe ja palju!
Populaarseim VW Baltikumis on VW TiguannVolkswagen

Volkswageni jaoks algas 2019. aasta Baltikumis väga edukalt. Esimeses kvartalis tarniti Baltikumi klientidele 1939 autot, neist Eestisse jõudis 478 sõidukit. Uute Volkswagenite müük näitab, et trend on kasvav nõudlus diiselmootoriga autode järele. Vähemalt meie regioonis diisliskandaal numbrite põhjal autoostjat ei huvita.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas diiselautode müük selle aasta esimeses kvartalis Baltikumis 44%, uute Volkswagenite müük kasvas samal ajal ligi 12%. Lühidalt öeldes läheb Volkswagenil meie regioonis väga hästi. Purjetatakse aga just diiselmootorite najal.

Linnamaastur on popp ja see tellitakse diiselmootoriga

Volkswageni Eesti tootevalikus kasvas diiselmootorite osakaal 16 protsendilt rekordilise 37 protsendini. Kuna linnamaasturite buum on täies hoos, võib eeldada, et diiselmootorite populaarsuse kasvu trend on jätkumas.

Esmakordselt on nõutuim Volkswageni mudel SUV perekonnast – Tiguan, mis nüüd edastab populaarsuses kauaaegset liidrit Golfi.

Tiguani ostjatest 80% ostab auto just diiselmootoriga ning see on kergitanud diislite osakaalu kogu Volkswageni Eesti automüügist Volkswageni brändijuhi sõnul kahekordseks.

Üldine trend on erinev

Seotud lood:

Euroopas müüdi 2018. aastal 15,6 miljonit uut autot, mis on parim tulemus pärast 2007. aastat. Veidi varjutas üldist optimismi NEDC asendumine WLTP mõõtmissüsteemiga. Oma mõju avaldasid ka diiselmootorite üldine vaenamine ning Brexit.

Seni alternatiivseteks loetud jõujaamadel läks aga superhästi: elektrisõidukite ja eri tüüpi hübriidide müük purustas kõik senised rekordid. 2018. aastal müüdi ligi miljon ehk 945 000 elektrimootoriga autot, millest suurema osa moodustasid elektriautod.

Diiselmootoriga autode käsi nii hästi ei käinud. Neid müüdi 5,59 miljonit, mida on ligi viiendiku (18%) vähem kui 2017. aastal. Diiselsõidukite turuosa oli madalaim pärast aastat 2001.

Ainult VW müügitulemuste pinnalt põhjapanevaid järeldusi teha ei saa, kuid kindlasti näeme siin kahte asja: Baltikumis on diiselmootor popp ning Volkswagenit eelistatakse siinkandis diiselmootoriga. Mis on muust Euroopast erinev trend.

Emissiooniskandaali tegelik nägu

Me ei tea siiani täie kindlusega, kas 2015. aasta sügisel eelkõige VAG ümber lahvatanud emissiooniskandaal ehk diisliskandaal oli kellegi sisemine õõnestustöö, osav lobitöö või hoopiski sarnane nähtus mulli lõhkemisele kinnisvaraturul.

Igatahes mõjus skandaal autosektorile mõnes mõttes tervistavalt - kabinetivaikuses ja laborites mõõdetud autode kütusekulu ja heitmenumbrid tegid nii kasutajatele kui asjahuvilistele nalja juba kaua enne üleilmse paanika lahvatamist.

Kui usin ametnik möödalasku märkas, hakati siputama. Igatahes mõjus skandaal nii, et täna mõõdetakse autode heitmeid ja kütusekulu WLTP meetodiga, mis on endiselt kaugel päriselu tingimustest, aga siiski samm reaalsuse poole.

Valesti mõistetud kriis

Hirmus hala ja kiun, mis skandaalist lahti läks võrdsustas diiselmootorid ja Volkswageni kohe kliimamuutustega. Kuna inimese aju on piiratud, siis haaratakse sarnase teema uudised ja pannakse ühte patta. “VW on süüdi kliimamuutuses,” hüüti mitmel pool.

Populaarne oli kutsuda inimesi üles diisleid (ja VAG autosid) boikoteerima ja eelistama bensiinineelajaid. See võib ju mõnes kontekstis õige ollagi, aga tegelikult tehti skandaali taustal diiselmootoritele kõvasti ülekohut.

Olgu kohe öeldud, et nn diisliskandaal puudutas NOx osakesi, mida väikese töömahuga ja üleforsseeritud diiselmootor tavakasutuses rohkelt toodab. Kusjuures väike töömaht ja üleforsseerimine on tingitud just peale sunnitud püüdlusest olla veelgi rohelisem. Need NOx osakesed on aga õhukvaliteedi näitaja ja seos kliimasoojenemisega on … vähene.

Noksi kõrvale jättes on diiselmootor keskkonnale leebem jõuallikas - selle kütusekulu on sama võimsuse juures väiksem, süsihappegaasi emissioon on väiksem. Igasuguste roheluse klausliga peale sunnitud kohitsustega, mis kannavad näiteks nimetusi EGR ja DPF, ei ole ka tahmamine juba ammu diislite probleem.

Loe veel

Tõestuseks vaata töökorras tahmafiltriga diiselauto summutiotsast sisse ja siis mine vaata mõne kaasaegse mikroskoopilise töömahuga bensiinimootori summutiotsast sisse. Õige, bensiinimootoriga auto summuti on seest tahmasem.

Meenutame siinkohal veel ka seda, mida Daimleri kontserni juht Dieter Zetsche rääkis igaastasel osanike koosolekul: 2019. aastal Mercedes-Benzi marki kandvate autode keskmine heitgaaside emissioon kasvab.

Selle taga on Zetsche sõnul kolm peamist faktorit - WLTP, linnamaasturite tulek ning diiselmootorite taandumine.

Diisli eelistamist on lihtne mõista

Just suuremate, raskemate autode edasi liigutamiseks on diiselmootor praeguses maailmas veel kõige mõistlikum valik - kuniks elekter võidukäiku ei tee.

Samuti on diisel kütuseliigina sobivam neile sõidukitele, mis läbivad väga pikki distantse ja teevad raskemat tööd.

Tööpõhimõttest tulenevalt on diiselmootori pöördemoment suhteliselt suurem ning diiselmootor lihtsalt jaksab paremini rasket käru sikutada, rasket tööd teha, boonusena on sel ka väiksem kütusekulu.

Loomulikult saab tööga hakkama ka bensiini neelav jõuallikas, aga küsimus on kasutusmugavuses ja mõistlikkuses.

Suure töömahuga bensiinimootor tõepoolest “väänab kah madalalt.” Siin on suured agad: esiteks neid mootorite downsizingu ajal enam eriti ei ole vähemalt tarbeautode aiste vahel. Teiseks on bensiinimootoriga auto kütusekulu raske töö tegemisel arutu.

Diisel vali siis, kui sõidad üle 20 000 km aastas

Küll aga ei sobi diiselmootor keskmise eestlase keskmisesse kasutusse. Kui auto elu sisuks on sõita peamiselt tööle ja koju lühikesi otsi, siis on esmapilgul väike kütusekulu ja selle pinnalt otsuse tegemine enesepettus.

Kuna diiselmootor on efektiivsem, soojeneb see aeglasemalt ning pidevalt “jaheda” mootoriga sõitmine mõjub laastavalt selle tervisele ja elueale. Puudu jäävat soojust kompenseeritakse küll lisaahjudega, aga need ju tarbivad kütust ja kaotavad sisuliselt väiksema kütusekulu eelise.

Lühikestel linnasõitudel neelab diiselmootor vahest rohkemgi kütust, kui bensiinimootor sama auto küljes. Põhimõtteliselt võib öelda nii, et kui sinu aastane läbisõit jääb alla 20 000 kilomeetri ning koormate vedamist tuleb harva ette, oleks bensiinimootor ilmselt mõistlikum valik.

Diiselmootori hoolduskulu on kah grammikese kõrgem ja tavaliselt ka soetushind, seega kaalu põhjalikult!