• Rehvid on sel aastal 25 protsenti laiemad kui mullu, tagarehvid nüüdsest 405 mm, esirehvid 305 mm. Ka rehvide diameeter on suurenenud.
  • Esitiiba laiendatakse seniselt 1650 mm-lt 1800 millimeetrini. Ka auto enda laius suureneb, 1,8 meetrilt täpselt kahele meetrile.
  • Tagatiiba tuuakse madalamale, senise 950 mm asemel 800 mm peale, difuuser muutub aga võimsamaks, sest selle kõrgust, laiust ja pikkust suurendatakse.
  • Lubatud maksimumkaalu suurendati 702 kilogrammilt 722 kg peale.

Mida aga piloodid sel aastal eriti tähele panevad, on raskusjõud, mis neile kurvides osaks saab. Ajakiri Motorsport kõneles Haasi piloodi Romain Grosjeaniga, et aru saada, kuidas uued autod tegelikult käituvad.

"Autod on brutaalsed juhtida, kõrgemates kurvides pole me juhtidena kaugel 8g-st, ehk see on üsna hea lõbu," teatas Grosjean, kes varem Lotuse piloodina ka kümme korda poodiumi teisel või kolmandal astmel seisnud.

Enamik sõiduautodest suudab kiirendusel kurvides vaevalt 1g välja venitada, aga uuendused võimaldavad F1 masinatega läbida kurvi ka kiirusel enam kui 320 km/h, juhid kogevad eriti kurvides aga üliinimlikku koormust.

Ülekoormuseks (g-force, tähistatakse tähega g, ehk soovitaks mitte segi ajada grammiga) nimetatakse kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemist, eriti kogevad seda kosmoseraketiga teele asuvad astronaudid, ka hävituslennukite piloodid. Ülekoormus 16g minuti jooksul oleks tavainimesele juba surmav, kuid näiteks 1954. aasta testil rakettkelgul 46,2g kiirendust kogenud John Stapp elas terve mehena järgmised 45 aastat, surres 89-aastasena vanadusse.

Vormelipilootide 8g tähendab seda, et näiteks ideaalselt 60-65-kilone autojuht kogeks kurvis kaheksakordset kehakaalu (480-520 kilogrammi). Ehk maailma kaalukaimad mehed saavad neilt tõsist konkurentsi.