Viska pilk peale: portaal, kus saab näha foori- ja kiiruskaamerate tasumata hoiatustrahve

 (11)
Kristiine ristmiku kiiruskaamerad
Kristiine ristmiku kiiruskaameradFoto: Karli Saul

Foori- ja kiiruskaamerate elektroonilistel trahviteadetel on juba mõni aeg olnud kirjas info hoiatustrahvide portaali kohta, kus sõiduki vastutav omanik saab vaadata kõiki tasumata trahve, nende kättesaamist kinnitada ja pangalingi kaudu need tasuda.

Foori- ja kiiruskaamerate hoiatustrahve automaatselt koondav uus portaal on ligipääsetav nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, kelle valduses on mõni mootorsõiduk.

Sisenemiseks tuleb ennast autentida kas ID-kaardi, mobiil ID, Smart ID või pangalingi kaudu. Avanevas vaates kuvatakse tasumata hoiatustrahvid, mis on väljastatud liiklusregistrijärgsele sõiduki eest vastutavale isikule.

Ehk teisisõnu: kui sul on isiklik auto, näed sa kõiki maksmata hoiatustrahve. Kui sul on firmas autod ja sina oled määratud nende vastutavaks isikuks, näed sa kõikide firmasõidukitega tehtud rikkumisi ning saad pangalingiga need ära maksta.

Mis on hoiatustrahv ja kellele see saadetakse?

Seadus eristab hoiatustrahvi rahatrahvist trahvi määramise aluste ja õiguslike järelmite mõttes. Hoiatustrahvil on seaduses kindlaks määratud suurus ja seda kohaldatakse automaatselt sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.

Rahatrahv määratakse karistuseks väärteo toimepannud isikule ja see karistus kuvatakse ka karistusregistris (hoiatustrahve seal ei kuvata). Kui foori- või kiiruskaamera fikseerib liisingus oleva sõiduki kiiruseületamise, saadetakse hoiatustrahv isikule, kes registrijärgselt on märgitud vastutavaks.

Seotud lood:

Rendiautode puhul saadetakse hoiatustrahvi teade rendiettevõttele, kes vastavalt lepingus kokku lepitule ise edasi tegutseb ning trahvi auto kasutajalt sisse nõuab.

Miks saadetakse hoiatustrahv sõiduki omanikule?

Palju on räägitud probleemist, mis kummitab neid, kes on auto paberil müünud, raha kätte saanud, aga jätnud sõiduki uuele omanikule sealsamas ümber vormistamata, ehkki riigilõivu saab tasuda ning registris märke teha ka diivanilt tõusmata Maanteeameti e- teeninduses.

Kui uus omanik rikub seadust, tuleb trahviteatis registrijärgsele (mis sest, et ostu-müügilepingu järgi endisele) omanikule. Nüüd tuleb üles leida uus omanik ja nõuda hoiatustrahv temalt sisse. Samuti nõuda temalt auto liiklusregistris ümber vormistamist. Ja maksta trahv kuni 200 trahviühiku ulatuses.

Kui sõiduki omanikuvahetus toimub müügilepingu alusel, siis tuleb sõiduk 5 tööpäeva jooksul peale omandamist liiklusregistris registreerida. Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest näeb seadus ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Mootorsõidukit juhtima lubamise eest võidakse sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutavat isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Või juhus, kus autol on mitu kasutajat: Liiklusseaduse § 72 järgi peab sõiduki omanik säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja kuus kuud peale kasutamise lõppemist teise isku andmed ja peab teadma, kes ja millal talle kuuluvat sõidukit on kasutanud. See on nõue, millest paljud pole kuulnudki.

Trahviteatega on kaasas eeltäidetud vaidlustusvorm, kuhu omanik saab kanda sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmed ja vaidlustusvormi politseile tagasi saata. Portaalis saab omanik pangalingi kaudu trahvi maksta või ka edastada selle rikkumise toime pannud roolisistunule.

Loe edasi Acceleristast!