Rööbastel liikuvaid vaguneid kasutati, ennekõike kaevandustes juba keskajal, kuigi siis oli tegemist veel inimjõul liikuvate sõidukitega. Esimene auruveduriga rong (mille koopia on pildil) tegi sõitu 1804. aastal, siis küll kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis. Pärast seda on raudteeliiklus läbi teinud tohutu hüppe nii kiiruses, mugavuses kui ka keskkonnasõbralikkuses.

2007. aastal saavutas Prantsusmaal Alstomi tehases valminud kiirrong V150 kiiruse 574,8 kilomeetrit tunnis, mis on siiani rööbastel sõitvate rongide absoluutne rekord:
Jaapanlaste magnethõljuk (maglev) MLX01 oli juba 2003. aastal saavutanud tippkiiruseks 581 kilomeetrit tunnis:
Shanghai nüüd juba tavakasutuses magnethõljukid saavutavad maksimumkiiruse 431 kilomeetrit tunnis:
Hiina elektrirong CRH380A saavutas 2010. aastal kiiruseks 486,1 kilomeetrit tunnis.
Suurim rööbastel saavutatud kiirus on 2003. aastal USA-s rööbastel raketi saavutatud 8,5-kordne helikiirus 10 325 kilomeetrit tunnis: