Dacia Dusterist oleme varemgi korduvalt kirjutanud. On põhjust ka – see sõiduk on pisimaasturite turu põhjalikult ümber teinud ning meile on see meeldinud. Teise põlvkonna Dacia Duster andis Lätimaa teedel aga kõva hitihoiatuse: konkurendid jäävad mitmel põhjusel kaugele seljataha.

Kunagi möödunud sajandi kaheksakümnendate keskel sattusin õpilasmalevlasena toimetama vennalikus Ungari Rahvavabariigis.

Sotsialistliku sõprusühenduse põllumajandus ei jätnud mu mälestustesse just sügavat jälge – no aprikoosid kasvasid puu otsas, virsikud ka, ja mingeid muid frukte sai ka nopitud.

Ahjaa, esimene tutvus veiniga sai vist kah seal sõlmitud. Neist mõnevõrra udustest meenutustest oluliselt kirkam on mälusalvestis sellest, mis toimus toonase vennasriigi tänavatel.

Kui kodumaistel uulitsatel liiklesid žigullid, mossed, sapakad, sekka mõni Volga ja UAZ ka ning laias laastus oligi kõik, siis madjarite maal oli pilt palju kirjum – nõukogudemaa autoplönnidele lisaks veeresid seal ringi Škodad, Wartburgid, Trabantid, Tatrad… ja Daciad.

Ega need kõik muidugi vähem plönnid olnud, aga huvitavad ikkagi. Dacia iseäranis – see oli ju suisa prantsuse auto, Renault 12. Mis sellest, et sotsialistlikud rumeenlased suutsid selle kokku panna kohutavalt – ikka midagi teistsugust.

Loe lähemalt Acceleristast.