Esimesed katsetused isesõitvatega tehti Venemaal väidetavalt 1830ndatel aastatel, kui riigilt tuli tellimus leida hobustele asendus.

Esimene hobust asendav sõidumasin ehitati valmis enne, kui Karl Benz ligroiinil töötavat kolmerattalist Nummer 1 esitles: aastanumber on sama – 1896 (ka Veloziped tegi debüüdi 1896), aga venelased esitlesid enne Benzi – nii nad väidavad!

Paraku ei tuntud selle masina vastu suuremat huvi ning väikeseeriast kaugemale venelased ei jõudnud ja päris autotööstuse alguseks loetakse 1905. aastat, mil tootmine Venemaal hoo sisse sai.

Venelaste meelehärmiks on autoajaloo alusepanijana kirja pandud siiski auväärt Karl Benz. Pjotr Freze jätkas auto- ja veokitööstuse arendamist innukalt ja ajalooannaalidest hoolimata ning pani püsti oma tehase.

Esimene Vene päritolu elektriline sõiduauto ning omnibuss valmisid juba 1899. aastal – eelmise sajandi alguses võitles need loonud Ippolit Romanov elektrilise ühistranspordi juurutamise eest.

Konkurentide (sh troskatootjate) ja kadestajate survel visati head ideed aga nurka ning Venemaa autotööstuse ajalukku kirjutati suurte tähtedega teisi saavutusi.

Näiteks esimene diiselsõiduk, mis tehti valmis umbes 90 aastat tagasi, automaatkäigukast ja kliimaseade – see kõik on venelaste uhkuseasi, kuigi laiemale avalikkusele väheteada. Selles loos võtame luubi alla XIX saj. lõpul ja XX saj. algul Venemaa autotööstuses toimunud arengud.