Uus kohustuslik lisavarustus tuleb juba 2022 ja lööb valusasti autoostjate rahakoti pihta

 (198)
Uus kohustuslik lisavarustus tuleb juba 2022 ja lööb valusasti autoostjate rahakoti pihta
Foto: Priit Simson

Teisipäeval kiitis Euroopa Parlament heaks eeskirjad, mis kohustab alates maikuust 2022 varustama kõik uued sõidukid mitmete ohutusfunktsioonidega nagu intelligentne kiirusekontroll ja hädapidurdussüsteem. Euroopa Nõukogu peab määruse veel heaks kiitma, kuid ilmselt peab reeglitega juba arvestama. Arvatavasti kergitab see ka autode hinda.

Kui heaga ei saa, lööme rahakoti pihta

Igasugune “imevarustus” ei ole küll midagi revolutsioonilist - juba täna uuena ostetavad autod on tihtipeale varustatud mitmete liiklusohutust parandavate abimeestega. Kuid siiski on radarid, ümbruse jälgimine, adaptiivne kiirushoidik, reahoidjad jms praktikas peamiselt kallimate ja paremini varustatud autode ampluaa.

Juhul kui Nõukogu määruse heaks kiidab, peavad aga kõigil uutel autodel ohutusfunktsioonid peal olema. Kõige selgemini hakkab muutus kajastuma autode hinnalipikutel. Tarbija saab küll rohkem lisavidinaid, aga peab selle ka kinni maksma.

Kuigi vähem varustatud sõidukid on järjest harvem nähtus, toob muudatus tõenäoliselt tuhandetesse eurodesse ulatuva hinnatõusu just nendele autoostjatele, kes muidu oleks eelistanud lihtsamat ja odavamat mudelit madalama varustustasemega.

Kolm aastat armuaega

Kolme aasta pärast, alates maikuust aastal 2022 peab kõikidesse uutesse sõidukitesse olema paigaldatud järgmised ohutussüsteemid: intelligentne kiirusekontrolli süsteem, juhi unisuse ja tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem, hädapidurdustuli, tagurdamise abisüsteem ja sündmuste salvesti. Samuti peab olema tagatud alkoluku paigaldamise võimalus.

Seotud lood:

„Intelligentne kiirusekontrolli süsteem võib vähendada liiklussurmasid 20 protsendi võrra. Tegemist ei ole kiiruse piirajaga. Süsteem teavitab juhti kiiruse ületamisest, kogudes infot kiiruspiirangute kohta kaartidelt ja liiklusmärkidelt. See muudab liiklemise ohutumaks ja aitab juhtidel vältida liiklustrahve,“ ütles raportöör Róża Thun.

Veokid ja bussid peavad edaspidi olema varustatud ka süsteemidega, mille abil saab tuvastada sõiduki esiosa või külgede läheduses asuvaid jalakäijaid ja jalgrattureid, ja juhte ohust hoiatada või kokkupõrget vältida.

Automaatne hädapidurdus võinuks juba varem kohustuslik olla

Uutele sõiduautodele ja kaubikutele muutub samuti kohustuslikuks hädapidurdussüsteem, mis on juba mõnda aega kohustuslik bussidel ja veokitel. Samuti peab autodel peal olema hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteem.

Saksamaa kiirteedel on suure hooga ummikus seisvatele või äkkpidurdavatele autodele tagant otsasõit väga levinud õnnetusliik, mille peamisi põhjuseid tuleb otsida just juhtide tähelepanu hajumisest.

Aga mitte ainult Kesk-Euroopas pole tagant otsasõidud ja ahelavariid probleemiks - ka Tallinnas on need sage nähtus.

Juhtide tähelepanu hajub nutiseadmete näppimise, kõrvaliste tegevustega tegelemise, aga ka lihtsalt väsimuse tekkimisega. Just nende ohtude maandamisel on automaatsel hädapidurdussüsteemil oluline roll, samuti ka hädaolukorras sõidurajale tagasi keeramise funktsioonil.

Süsteem sekkub nö viimasel hetkel, kui olukorda on tõenäoliselt võimalik veel plekimölkimiseta lahendada, seega igapäevaselt need ohutussüsteemid juhti ei sega.

Meie kliimas tuleb küll silmas pidada seda, et automaatsed süsteemid ei oska veel arvestada tee libedusest tingitud pidurdusteekonna pikenemisega, aga kui kasvõi mõned õnnetused jäävad seetõttu olemata või toimub kokkupõrge väiksemal kiirusel, on kasu selgelt näha.

Kuigi palju arutatakse sellegi üle, kas erinevad ohutust tagama pidavad juhiabisüsteemid ei vähenda mitte inimeste valvsust, leidsid 578 parlamendiliiget, et eeskirjade vastu võtmist peab toetama. Vastu oli 30 parlamendiliiget ja erapooletuks jäi vaid 25 inimest.

Enamik tehnoloogiaid muutuvad kohustuslikuks uutele turustatavatele sõidukite mudelitele 2022. aasta mais ja eksisteerivatele mudelitele 2024. aasta mais.

Liiklussurmade vähendamine on suur mure

Aasta tagasi Euroopa Komisjoni poolt avaldatud liiklusohutusstatistika kohaselt kaotas 2017. aastal Euroopa Liidu teedel elu 25 300 inimest. Tõsi küll, trend on langev, sest 2017. aastal hukkus 300 võrra vähem inimesi kui 2016. aastal ja näiteks 2010. aastaga võrreldes lausa 6200 võrra vähem.

Eesti on liiklussurmade vähendamise kontekstis üldiselt positiivselt silma paistnud, kuid näiteks möödunud aasta oli ka Eesti liikluses jälle kehvem.

Loe veel

Võrreldes 2017. aastaga hukkus 2018. aastal liikluses oluliselt rohkem inimesi ning hukkunute arv jäi sarnasele tasemele 2015. ja 2016. aastaga.

“Toimunut lähemalt vaadates võib järeldada, et kõik see, mis 2017. aastal ära jäi, tuli 2018. aastal tagasi. Kahjuks leidis kinnitust arvamus, et 2017. aasta oli pigem ebatavaline ning toimunud hukkunute arvu järsk vähenemine ei viidanud liiklusohutuse sama järsule paranemisele,“ selgitas Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.