Kui lustikeskus ära meelitatud, siis järgmise sammuna tuleb ära otsustada, kas ja mida kuulata. Raadiokanalite valik on lai – Eestis pakuvad mõnusat retrotapeeti näiteks Star FM ja Retro FM.
Vikerraadio ja Kuku sobivad neile, kes päevakajaliste teemadega kursis olla tahavad. R2 on mõnikord pisut kahtlane, sest siit tuleb hulgim mõminaräppi ja hip-hoppi, mida teadlased roolimuusikana ei soovita.
Kindla peale minek on Raadio Tallinn – suurepärast jazzi ja kaasaegset muusikat pakkuv kanal. Klassikaraadio on valik arenenumale muusikamaitsele ja melomaanidele; ka autoajakirjanikud eelistavad valida klassika, kui kavas on auto audioseadmete testimine.
Kõik kuulavad muusikat
Vaikus autos on pigem erand, olgu pikk või lühike sõit, linnas või maanteel, ühel hetkel kuulavad kõik midagi. On tavaline pilt, et eesistujatel sumiseb raadio, tagapingil olijatel on klapid peas ja oma “menüü” kõrvus.
Kriitilise tähtsusega on muusikavalik siiski autojuhi jaoks. Ja võimalik, et ka nendele, kes temaga koos autos olles muusikat kuulavad – kui ikka kellelegi üldse ei meeldi, või läheb vaidluseks, kelle mussi parasjagu peale keevitatakse, on tülid kerged tekkima.
Et lustisurfi tagajärjel mitte kraavi sõita, on sellises olukorras abiks konkreetne käratus “võta tuba” või ka “olge vait, kurat!” ja kabiini vaikusefooni tekitamine kuniks kokkuleppele ei jõuta.
Ulg sünnitab nuttu ja hala
Milline muusika mismoodi autoroolis mõjub? Teadlased jagavad heliteosed “negatiivseteks” ja “positiivseteks”. Pole raske ära arvata, mis kategooriasse kukub raju rokk ning kuhu kleepuvad ballaadid…
Üks on kindel: negatiivsed emotsioonid seoses mingi muusikapalaga võrduvad negatiivse sõidukogemusega. Mõni aasta tagasi viidi Ühendkuningriigis läbi uuring, mille raames lasti kaheksal katsealusel, kellest 4 olid naised ja neli mehed, sõita jutti 500 miili (804 km).