Uuring: kui paljud autoroolis telefoni kasutavad ja milliseid ohtusid sellest tekib?

 (23)
Uuring: kui paljud autoroolis telefoni kasutavad ja milliseid ohtusid sellest tekib?
Foto: Ilmar Saabas

Maanteeameti tellitud uuringust „Kõrvalised tegevused liikluses“ selgub, et 70% Eesti juhtidest kasutab sõidu ajal mobiili ning 34% on sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse.

Maanteeameti ennetustööosakonna juhataja Monika Heinranna sõnul on kahetsusväärne, et inimesed ei mõtle sellele, kuidas juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega tegelemine nende liiklemist segab, kirjutab WHATCAR?

„Inimesed ei teadvusta endale ohte ning võtavad mobiiltelefoniga rääkimist roolis juba iseenesestmõistetavalt,“ selgitab Heinrand.

Tema sõnul tellis Maanteeamet uuringu just seetõttu, et mobiili kasutamine roolis on viimastel aastatel tõusnud ning tänavapildis on üha sagedasem näha liiklejat roolis tegelemas kõige muu kui sõiduki juhtimisega.

Käesoleval kevadel läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt kasutab 70% Eesti juhtidest sõidu ajal mobiiltelefoni. Nendest 99% vastab roolis olles kõnedele ja 77% helistab ka ise oma pereliikmetele.

Telefoni kasutatakse roolis ka pildistamiseks ja tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemiseks. 6% kasutajatest tunnistas, et loeb roolis olles ka uudiseid ja surfab internetis.

Uuringu kohaselt on 34% juhtidest sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse.

Seotud lood:

Sagedamini on kadunud tähelepanu liikluse suhtes ja kiiruse langemine. Paljud juhtidest on sattunud aga kõrvaliste tegevuste tõttu ka märksa ohtlikumatesse olukordadesse nagu näiteks auto kaldumine kõrvalritta, äkkpidurdused, liiklusmärkide, jalakäijate või valgusfoori mittemärkamine.

Lisaks selgub, et kõige enam satutakse ohtlikesse olukordadesse roolis kõnesid vastuvõttes, rääkides ja numbrit valides. Ka navigaatori vaatamine hajutab roolis olles sõidukijuhtide tähelepanu.

19% liiklusohtlikest juhtudest on seotud just navigatsiooniseadmega. Kõige ohtlikumaks kõrvaliseks tegevuseks peavad vastanud ise mobiiltelefoniga tekstsõnumite saatmist, mida pidas väga või pigem ohtlikuks 95% elanikest. Sellele järgnesid meikimine/sättimine (88%), mobiiltelefoniga rääkimine (64%) ning söömine/joomine (55%).

Kuigi uuringust selgub, et 70% Eesti juhtidest kasutab roolis olles mobiili, siis 75% autojuhtidest ei pea siiski roolis olemist telefoniteel asjaajamiste jaoks sobivaks ning 87% väidab, et proovib vältida mobiiltelefoni kasutamist roolis olles.

Samal ajal tunnistab 44%, et ainuüksi sõidu ajal telefonihelina kuulmine hajutab nende tähelepanu ning 29% arvab, et telefoni kasutamine ei sega kuidagi juhtimist.

Olles ise kaasreisija, sooviks seitse kümnest vastanust, et juht keskenduks sõidu ajal liiklusele ega räägiks telefoniga.

Heinrand leiab, et kahjuks on telefoni kasutamine roolis tegevus, mille üle palju ei mõelda, kuna 66% vastanutest väitis, et ta võiks telefoni roolis olles ka üldse mitte kasutada.