Viimasele peaks kaasa aitama ka uuendatud L200 efektne välimus, mis teostatud Mitsubishi värskematele ideeautodele ja linnamaasturitele sarnases võtmes ning kaugelt edevam, kui asisel tööriistal olla tarvitseks. Lisaks võiks ostjatele huvi pakkuda veel kasinamate joomakommetega jõuallikad ja autot arendanud inseneride lubadus, mille kohaselt võimaldavat masina veermik nüüd endisest mugavamat sõitu.

Meil pakutakse vaid pika kabiiniga Double-Cab versioone, millel pikkuseks 5,3 meetrit ja mille kandevõime jääb sõltuvalt varustusest vahemikku 961-976 kg. Veokasti sisepinna pikkuseks, laiuseks ja kõrguseks on vastavalt 1520, 1470 ja 475 mm ning kõik „ell-kahesajad“ võib rakendada piduritega haagiste ette, mis võivad kaaluda kuni 3100 kg. Piduriteta järelkäru korral on aga kaalu ülempiiriks 750 kg.

Baasmudelil on kliirensiks 200 mm ja alates teisest varustustasemest 205 mm, L200 lähenemis- ja lahkumisnurgaks lubatakse 30 ja 22 kraadi ning harja- ehk nn rondiületusnurgaks on tehnilises spetsifikatsioonis 24 kraadi. Kõik need autod on täisraamile ehitatud puhtatõulised maasturid, millel on lisaks aeglustile ette näidata ka lülitatav nelikvedu.

Mitsubishi L200

Pärsitud "pada"

Uue L200 jõuallikas on varasemast 2,4-liitrisest 200 cm3 väiksema töömahuga, arendades 133 kW/181 hj @ 3500 p/min asemel nüüd 110 kW/150 hj samadel pööretel. Midagi pole teha, rohepesu nõuab lõivu ka tööriistadelt, aga enne kui frustratsiooni kellegi peal välja elama tõttate, on ka üks hea uudis edasi anda, milleks on madalamale nihutatud momendihari (400 Nm @ 2000 p/min versus 430 Nm @ 2500 p/min).

Kõige sellega kaasneb endisest napim joogijanu ja seni proovitud kastikate seas on L200 üks tagasihoidlikumaid. Proovisõidukiga – milleks oli kõige pillavama varustuse, kuuekäigulise „automaadi“ ja 18-tolliste jalavarjudega õnnistatud „isend“ – kujunes maanteel keskmiseks kütusekuluks 7,2 liitrit ja linnas püsis see enamasti kaheksa liitri lähikonnas (7,6-8,2 l/100 km).