1957. a. ehitati DBR2 vaid kaks eksemplari, mida aga võidusõitudel eriline edu ei saatnud, vaatamata Stirling Mossi mõningatele harvadele võitudele selle roolis. Esimene DBR2 ehitati seejärel ümber ning kopitab praegu kusagil erakollektsioonis. DBR2/2 müüdi aga hiljuti oksjonil 2,9 miljoni dollari eest uuele omanikule.

Kes siis nõnda spetsiifilist legendi tänapäevase tehnikaga ehitama hakkab? Loomulikult ameeriklased. Alumiiniumist ja süsinikplastist kere alla pakutakse nii klassikalisi vanu Jaguari mootoreid kui isegi tänapäevast uut 6,2-liitrist Corvette'i V8.

Kõikjal on kasutusel tõeliselt ulmelised materjalid. Süsinikust ja alumiiniumist kandmikule kinnituvad süsinikplasti ja Nomexi komposiidist kerepaneelid, mootorikatte all kasutatakse NASA Aerogel soojusisolatsiooni ning istmed on valmistatud Herman Milleri kuulsate Aeronite järgi.

Jaguari 4,2-liitrise 265 hj ridakuus mootoriga varustet uus-DBR2 ei kõlagi tegelikult nii suure ketserlusena kui näiteks Corvette'i V8'ga versioon. Elektroonilisi stabiilsussüsteeme ei pruugita ning kuigi vedrustus on omaaegsest jäigem ja peenem, peaks vana aja sõidukogemuse kätte saama küll.