Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a. ostis prantslane Emile Roger Carl Benzilt nii auto kui Benzi müügiõigused Prantsusmaal, seisab Autolehes.

Täna on kõige tavalisem, argisem ja levinum jõuallikas neljasilindriline bensiinimootor. Seda on kõvasti arendatud, sellest pakutakse suuremaid ja väiksemaid, võimsamaid ja ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset 8-hobujõulist.

Neljasilindrilisele järgnes kohe V8, mis moodustati sisuliselt kahest neljasilindrilisest. Esimene sellisega varustatud seeriaauto oli 1910. a. De Dion-Bouton. 1915. a. tuli Packard Twin-Six juba V12 mootoriga ning tulemata ei jäänud ka V16, mis nägi seeriailmavalgust 1930. a. Cadillac Model 452 peal. V6 läks seeriatootmisesse alles 1950. aastal, mil taoline käitas seksikat Lancia Aureliat. Viimane R8 ehk reaspaigutusega 8-silindriline mootor oli kasutusel nõukogude limusiinil ZIS-110, mida toodeti aastani 1959. Kummalisel kombel on valminud ka üks 9-silindriline agregaat, mis pandi 1929.a. Willisele, ent sest suuremat asja ei saanud.

Aegade suurima mootoriga sõiduauto, mis saadaval on olnud? Selleks on 200 hobujõudu arendanud Benz aastaist 1913-1914. Ka selle mootor oli neljasilindriline, ent selle kogumaht oli tohutu: 21,5 liitrit!

Kuidas mahub 200 hobujõudu või ka üks hobujõud ühte autosse? Mis asi see hobujõud üleüldse on? Jõud, millega hobune autot sikutada suudab? Ametlikult märgib 1 hj ühe hobuse keskmist töövõimet, kuigi pingutades suudaks suksu korraks koguni 15-20 hj välja anda. Inimese vastavad näitajad on 0,14 hj ja 2,5 hj, mille saavutab näiteks mõni kõvem spordimees. Konkreetsemalt on 1 hj võimsus, mida tuleb rakendada 75 kg kaaluvale kehale, et see liiguks maa külgetõmbejõule vastupidises suunas kiirusega 1 m/s. Ühiku autor on veskis töötavate hobuste tarvis mõõdupuud tuletanud James Watt.

Joobes juhtimise eest vormistati esimene trahv ära ka juba üsna autoasjanduse alguses: 1898. a. kutsuti niiviisi korrale elektritaksojuhti George Smith’i, kellelt nõuti riigikassasse üks naelsterling. Kiiruse ületamise eest sai sugeda ameeriklane L. T. Shevlin, kes sõitis 1902. a. Minneapolises kiiremini kui 10 milli tunnis, mis tol ajal seal piiranguna kehtis.

Kes on Doktor Tõrv? See on itaallasest arst nimega Guglielminetti, kes pakkus autode algusaastail tohutuks probleemiks olevale teede kontrollimatule tolmamisele lahenduse: teed tuleb tõrvata! Näiteks sai kinnise katusega auto USAs lahtise katusega autost levinumaks alles 1925. a.

Kui Rootsi läks parempoolsele liiklusele üle alles 1967. aastal, siis Itaalias kehtis autoajaloo alguses üpriski kummaline ning vägagi itaaliapärane korraldus: maanteel kihutati paremal teepoolel, linnades aga vasakul ja nii kuni 1923. aastani. Rooma paavst oli samas juba keskajal kehtestanud vasakpoolse liikluskorra, mis tugines „mugaval“ ohutuse eeldusel, et sel viisil on paremakäelistel ratsanikel end võimalik paremini vastutuleva liikleja pretensioonide vastu kaitsta...

Enne Hollywoodi esilekerkimist oli maailma suurimaks filmilevitajaks omapärasel kombel Ford Motor Company, mille uudisklippe näidati iganädalates tuhandetes kinodes üle terve USA. Fordi edu toetus teatavasti mudelile T, mis moodustas 1918. a. kogu maailma autotoodangust enam kui poole.

Kuida selle Ford T ohjamine tänapäeva inimesel välja tuleb, vaata videost!

Esimene lendava auto katsetus jääb aastasse 1910, esimene hübriidautokatsetus aastasse 1917 ning elektrilised olid autod algusest peale. Nii et kui üldpilti väga jämedate prillidega vaadata, siis suurt muutunud pole. Kuid ega ka seda aega nii palju ju tegelikult veel mööda läinud ei ole ning autole tuleb endiselt anda aega atra seada!

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!