Michael Schreckenbergi eriala on suurte võrgustike, eelkõige maanteeliikluse transpordisüsteemide modelleerimine, simuleerimine ja optimeerimine. 1992. aastal koostas ka koos kolleeg Kai Nageliga Nagel-Schreckenbergi mudeli, millega õnnestus esimest korda selgitada, kuidas tekib niinimetatud fantoomummik ehk ummik eimillestki.

Professor Schreckenberg, aastal 2016 luges autoklubi ADAC Saksamaal kokku 1,3 miljonit kilomeetrit ummikuid. Kui suurt kahju need rahvamajandusele tekitasid ja kuidas on seis rahvusvaheliselt?

Kui arvestada vaid summat, millest juhid ummikus istudes teenistusena ilma jäid, kaotas Saksamaa vähemalt 14 miljardit eurot.

Neljakilomeetrine ummik kestusega kolm tundi 2+2-realisel kiirteel põhjustab rahvamajandusele hinnanguliselt 100 000 eurot kahju.

Rahvusvaheliselt on ajakaotusest põhjustatud kulud paljudes maades väiksemad, kuid need on kooskõlas elatustasemega.

Millised olid kõige sagedasemad ummikute põhjused?

Saksamaal tõusis liikluskoormus tee-ehituste tõttu 2016. aastal märgatavalt, eriti just sildade saneerimise tõttu, mida varem pikka aega edasi lükati. Ehitustööd põhjustasid 20 protsenti ummikujuhtumitest, avariid olid vallandajaks 15 protsendi puhul.

Umbes 13 protsenti ummikutest tekkis inimlike vigade tõttu, kahe protsendi puhul oli põhjuseks ilmastik – äikesetorm, paduvihm ja udu. Ent suurim osa, umbes 50 protsenti, läheb maanteede ülekoormusele.

Loomulikult esinevad põhjused ka üksteisega seotult. USA andmed on võrreldavad, kuna Hiinas esineb ummikuid ülekoormuse tõttu märksa sagedamini. Sama kehtib Brasiilia kohta. São Paulos tekkis 23. mail 2014 – mõni päev enne jalgpalli MM-i algust – kõigi aegade suurim liiklusummik pikkusega 344 kilomeetrit.

Kuidas tekib fantoomummik?

Oma mudelis me näitasime, et iga ummiku puhul on mängus palju juhuseid. On olemas palju segavaid tegureid, millest enamik on inimlike vigade tagajärg – üksikisikud on need, kes ummiku põhjustavad.

Loe pikemat intervjuud Acceleristast!