Tsikliostja meelespea: rida kasulikke nippe

 (22)
Tsikliostja meelespea: rida kasulikke nippe
Foto: DELFI

Tsikliost ei ole pooletunnine kiirkäik ostukeskusesse uute moodsate teksade järele, vaid nõuab aega ja pühendumist, kui ei taha sõiduhooajal päevi garaažis veeta. Sügisel pärast hooaja lõppu hakkavad kaherattaliste hinnad langema ning talvel on magusaim aeg soetada endale soodsalt ihaldatud masin.

Algajal on üsna keeruline tsikli seisukorda iseseisvalt kontrollida. Siin on ära toodud põhilised nõuanded, mida ostmisel tarvis võib minna ja ehk on mõnest näpunäitest staažikatelegi kasu.

Kui oled leidnud sobiva rattastiili, tuleb kasuks, kui veedad mõne õhtu arvuti taga ning otsid markide kohta infot. Foorumites võid saada muidugi ka vastu päid ja jalgu küsimuste eest, mis teistele rumalad tunduvad. Seega paksu nahka! Ent kindlasti leidub ka asjalikke vastajaid.

Soovitatav on koos tsikliga kohe ka varustus ära osta. Tutika tsikli eelis on muidugi kulumata osad, kuid põhjaliku otsimise ja läbivaatuse puhul on võimalik ka kasutatud rataste seast endale hea masin saada.

Katseta sõidu pealt ettevaatlikult pidurite olukorda. Need peavad olema väga korralikud: kui piduriketta ja -klotside vahe on liiga suur, on klotsid kulunud. Tingi julgelt hinnast alla. Piduriklotsi hõõrdematerjali kulumispiir on kuni kolm millimeetrit. Piduriketas peab olema terve, ümmargune, sirge ja ilma suure kulumisrandita. See on väga kallis osa, keskmisega hinnaga ligi 2500 krooni. Piduriklotsipaari eest tuleb välja käia umbes 400 krooni. Ülevaatusel tsiklit pidurdusstendile küll ei panda, kuid mitmes kohas on selle jaoks õues olemas testirada. Ülevaatuse tegija arendab 30 kilomeetrit tunnis ning peab suutma selle hoo teatud vahemiku jooksul maha pidurdada.

Summutis ei tohi olla lisaauke: enamasti on just kahetaktilise mootorratta mootori küttesegu tasakaalustatud väljalaskesüsteemi teatud vastutakistusele. Aukude puurimise teel vastutakistuse vähendamisel suureneb kütusekulu märgatavalt ning ka mootori tegelik võimsus väheneb. Pealegi ei meeldi naabritelegi liigne müra. Ka ülevaatusel võib puuritud summutiga tekkida probleeme, sest ise ei tohi tehase valmistatud asju niisama lihtsalt ümber teha. Summuti ei tohi olla tühi, sõelad peavad alles olema. Pane tähele ka seda, kas mootor suitseb või mitte ning kas heitgaasid väljuvad kusagilt mujalt kui summuti otsast. Torude kõrvalt see toimuda ei tohiks. Ülevaatusel CO taset ei mõõdeta. Kui tekib kahtlus müra tasemes, siis seda mõõdetakse.

Jälgi, et mootoriõli oleks piisavalt, õli ei tilguks ning õlikork oleks korralikult kinni keeratud. Õlitaseme kontrollimiseks on mootorrattal spetsiaalne läbipaistvast klaasist aknake, kus õlitase peab jääma miinimumi ja maksimaalse vahelisse alasse. Osal mootorratastel võib olla ka õlivarras. Õlitaset tasub kontrollida ka karteris ning käigukastis. Samuti ei tohi mootor olla kusagilt niiske, see võib viidata leketele. Lekkida ei tohi ka bensiinipaak, radiaator ega amordi õlitihendid. .

Töötavast mootorist ei tohi kosta liigseid hääli, mis võivad viidata rikkele. Eelkõige uue mootorratta mootor peab käivituma tõrgeteta ja jääma ühtlaselt käima. Igasugused kolinad, krõbinad, sahinad ja klapitiksumised ei ole head märgid. Kasutatud ratta puhul on asi kahtlasem, sest aeg on teinud oma töö. Kuid mida vähem kõrvalhelisid, seda parem. Ka sooja mootoriga peab uus käivitus olema hea. Kui on kehva, võib see viidata viletsale akule. Ostjal on kasulik enne ratta käivitamist katsuda, kas silindrid on soojad, et välja selgitada, kas müüja on mootorit soojendanud.

Jälgi, et kõik tuled ja lülitid toimiksid. Kui suunatulesid pole või on need katkised, ei pruugi mootorrattaga ülevaatuselt läbi saada.

Kett peab olema korralikult õlitatud või vahatatud ega või olla liialt lõtv või pingul. Kui tagaratta kõige tagumisest ketiosast kinni haarata, ei tohi see tõmbamisel ketiratta pealt eemalduda.

Viska pilk peale ka velgedele, mis peavad olema ümmargused, ilma muljumisjälgedeta ning sirgete ja pingul kodaratega. Uus valuvelg maksab väga palju ning oskamatu velje sirutamine on suisa mäng surmaga: sirutamisel tekkinud mikropraod ei pruugi suurtel kiirustel vastu pidada. Ülevaatuselgi jälgitakse kodarate kinnitusi ning alla millimeetrise mustrijäägiga rehvidega läbi ei lasta. Viimane millimeeter kulub aga välgukiirusel. Uus rehv maksab palju, seega osta ratas korraliku rehviga või tingi hinnast alla, et saaksid kokku hoitud rahaga kohe uue rehvi muretseda. Ilma korraliku mustrita rehv ei pruugi ohuolukorras korralikult pidada ja võib valusasti maksma minna.

Mootorratta amortisaatorid peavad sirged olema, töö- ja peegelpinna kahjustuste ja kriimudeta. Liigutamisel ei tohi kosta kolksusid. Rattalaagreid saad kontrollida, loksutades hargil seisva tsikli rattaid. Tagumise ratta loksutamisel külgsuunas kostvad loksud vihjavad probleemidele.

Müügis oleva tsikli seisukorrast annab aimu juba põgus visuaalne vaatlus. Kulunud, väsinud ilme ja suure läbisõiduga ratas võib õige pea nõuda osade väljavahetamist ning tekitab uuele omanikule ohtralt peavalu. Tsiklit tagant vaadates peavad rattad jääma ühele joonele ning tuuleklaas, peeglid, tuled ja juhtraud näima sümmeetrilised. Piduri- ja sidurilingid peavad olema terved. Ehkki teadjamad viilivad rauasaega linkidele sisse väiksed täkked, juhuks kui juhtub pisemat sorti õnnetus või kukkumine. Kui murdub ära lingi kõige nõrgem osa ning ülejäänud link jääb alles, on võimalik vähemalt omal käel koju sõita, kui tervis lubab. Aga ülevaatusel peavad lingid olema terved ning käiguvahetushoob sirge. Katkine ja väsinud moega tsikliiste annab aimu läbisõidust. Kukkumisjälgi on üsna raske peita, seega tasub avada silmad ning kriimude avastamisel hinda alla tingida. Plastikring maksab väga palju, seega kukutavad sellel asuvad kukkumisjäljed kindlasti hinda. Sügavad ja paralleelsed kriimud võivad viidata hoo pealt kukkumisele. Juhtraua otstest on samuti külilikäik hästi näha. Siiski tuleb tõdeda sedagi, et kasutatud mootorratast, mis poleks kordagi kukkunud, on pea võimatu leida.

Uuri müüjalt, kas rattaga midagi kaasa ka saab: varuosi, reisikohvreid vm. Küsi õlivahetuste ning kasutatava õli kohta. Kui kasutatud sõiduauto ostmisel on tungivalt soovitatav koos müüjaga enne ostmist ülevaatuspunkti külastada, siis tsikli puhul on see soovitatav.

Ülevaatusele tuleb kaasa võtta mootorratta registreerimistunnistus ning kindlustus. Kui ratta ülevaatusele tooja pole ametlikult sõiduki omanik või kasutaja, on vajalik, et tal oleks volitus. Mootorratta registreerimisnumber peab raamil asuma õiges kohas. Ostmisel (eelkõige välismaalt) tasub kontrollida, kas sõiduki passis olevad numbrid ikka kattuvad raamil olevatega.

Korralikul ülevaatusel kontrollitakse mootorrattal:
dokumente ja kindlustust
tulede ja suunatulede korrasolekut
rehvide kulumisastet
pidurite korrasolekut
mürataset
numbrilaua tulede asukohta
numbrimärki ja VIN-koodi
rattakodaraid
esihargi korrasolekut
signaalseadme ja peeglite olemasolu
siduri- ja pidurilinkide korrasolekut
välimust (katkised plastosad jm)