• Endisest suurema akuplokiga pistikhübriid, mis jõuab Eestisse juunis ja pakub särtsu najal endisest enamat sõiduulatust
• See auto on osaks Toyota unistusest, mis näeb aastaks 2050 ette nullsaastega auto ehitamist, mille tootmine, kasutamine ja ümbertöötlus ei koormaks keskkonda vähimalgi moel
• Soovituslikuks baashinnaks on Eestis 33 990 eurot (Active varustuses)

See unistus jäi tookord täitmata, ent kahekümne aasta jooksul on Toyota Prius teinud enam, kui keegi eeldada oskas. Muuhulgas bensiinisõltlaste naerualuseks saanud hübriid on jõudnud juba neljanda põlvkonnani ja see auto on muutnud ka maailma ühe suurima autotootja eesmärke ja üldist kuvandit. Tänaseks on Toyotast on saanud juhtiv hübriidajamiga sõidukite valmistaja, milliseid oli jaanuari lõpuks müünud üle 10 miljoni ühiku! Aastaks 2050 on aga Toyota püstitanud eesmärgi nullsaastega sõiduki loomisest, mille tootmine, kasutamine ja ümbertöötlus ei koormaks keskkonda vähimalgi moel.

See on enam kui ambitsioonikas plaan, mille teostamiseks on hetkel käigus neli tegevusliini. Need on hübriidajamiga autod ja pistikhübriidid, kütuseelementi kasutavad sõidukid ning särtsu najal kulgejad. Esimese kahe alla mahuvad Toyota Prius ja selle pistikhübriidist erim, mille välja töötamisega tehti esmakordselt algust enam kui kümme aastat tagasi. Teiste hulgas kuulus selle mudeli loonute hulka ka Shoichi Kaneko, kellest sai järgmise põlvkonna arenduse juures juba projekti peainsener. Tema sõnul baseerub pistikhübriid lihtsal ideel, mis pole aastate käigus muutunud: „Me soovisime ehitada elektriauto, mis suudaks end sõidu ajal laadida,“ selgitab mees tagasihoidlikult naeratades. Kas nad suutsid seda? Kas kunagi hübriidajamite arenduses suure hüppe teinud meeskond suutis seda seegi kord?

Jah ja ei

Teise põlvkonna Priuse pistikhübriid ei kätke endas midagi revolutsioonilist, kuid olemasolevast tehnoloogiast on Toyota küll vee välja väänanud. Selle auto puhul on märksõnaks efektiivsus ja ilmekaks näiteks on seejuures uustulnuka akuplokk. Selle ruumala on endisest 66% suurem ning mahutavus koguni kahekordne – 8,8 kWh versus 4,4 kWh – ent seejuures on uus liitiumioonaku eelkäija akust vaid poole kaalukam. 120 kg kaaluv akuplokk on peidetud pagasiruumi põhja alla – mistõttu on pagasiruumi mahuks normaaloludes 501 liitri asemel 360 liitrit – ja see võimaldab särtsu najal sõita 25 kilomeetri asemel ideaalis üle 50 kilomeetri. Autode baasvarustusse kuulub kaks laadimisjuhet, milleks on Mennekes II tüüpi laadija ja tavapärasesse vooluvõrku passiv juhe ning viimase vahendusel laeb aku end täis 3 tunni ja kümne minutiga.
Loe edasi siit