C-HR leidis esimese aastaga Euroopast 120 000 ostjat, kusjuures kümnest kaubaks läinud liikurist olid kaheksa nn iselaadiva hübriidajamiga. Tänaseks on seda mudelit müüdud juba üle 400 000 auto ja sügisel puudritoosi turtsatanud C-HR on endisest veelgi tugevam toode. Hübriidajameid on nüüd kaks ja uue tulijana lisandus hinnakirja senisest võimsam versioon, mille võimsuseks on ülekandekadusid maha arvates 184 hj. Uuemate „tsee-ha-erride“ muudetud kujundusega põrkerauad annavad autole küpsema ilme ja neid masinaid aitavad ära tunda udutuled, mis koliti esimese õhuvõtuava nurkadest kõrgemale, ehk põrkeraua ülanurkade manu.

Toyota C-HR

Kolm ajamit, kaks käigukasti ja veoskeemi

Meie hinnakirja avab 1,2-liitrise bensiinimootoriga versioon, mida saab ainsana ka kuuekäigulise käsikasti ja nelikveoga. Nelja silindriga mootorist võetakse turbokompressori abil 85 kW/116 hj @ 5200-5600 p/min (185 Nm @ 1500-4000 p/min) ja säärase jõuallika korral on nobedaim „automaadi“ ehk variaator-tüüpi automaatkäigukastiga masin, mis saavutab 100 km/h 10,8 sekundiga. Samasugune käsikastiga versioon jääb harjutuses kümnendiku jagu maha ja nelikveoline C-HR - mida saab ainult koos „automaadiga“ - on neist mõlemast aeglasem, saades „sada kätte“ 11,4 sekundi jooksul.

Keskmine kütusekulu on baasjõuallika, esiveo, käsikasti ja 16-tolliste jalavarjude korral 6,8 l/100 km (siin ja edaspidi WLTP-tsükli kohaselt), samasuguse „automaadiga“ isendi joomakombeid iseloomustavaks näiduks on 7,3 ja nelikveolisel 8,1 l/100 km. Järgmiste jõujaamadena tulevad kõne alla aga hübriidajamid, mida pakutakse koos „automaatide“ ja esiveoga. Neist esimesena on hinnakirjas 1,8-liitrist Atkinsoni tsüklis töötavat bensiini- ja elektrimootorit koondav ajam ja uue tulijana järgneb sellele eespool nimetatud hübriidajam, mille „bensiinipõleti“ töömahuks on kaks liitrit.