Kümnendale kohale platseeris edetabeli koostanud iMotor Eyre maantee Austraalias. Sel 330 miili pikal teel hukkub aastas keskmiselt 60 inimest ehk 0,1 inimest miili kohta. Tee muudab tapvaks tappev kuumus ja pidavalt üle asfaldilindi kakerdavad loomad.

9. positsioonil on Suurbritannias Macclesfieldi ja Buxtonit ühendava maantee A537 üks 8-miiline lõik, kus mullu toimus 27 avariid, millest kümnendik lõppes surmaga. See teeb 0,3 elukaotust miili peale.

8. kohal jõuame juba ootuspärasemasse paika, konkreetselt Hiina Rahvavabariigis paiknevale Sichuani maanteele, mis lookleb üles Tiibeti poole. Hiina liikluses hukkub enim inimesi, aastas rohkem kui 100 000 ning sel maanteel 1,5 isikut miili kohta aastas.

Brasiilias paikneval Senna kiirteel jätab iga miili peale aastas eluga hüvasti keskmiselt 1,8 inimest ning seetõttu tollele teele ka 7. koht. Asjaolu, et see tee on nimetatud kuulsa F1-hukkunu järgi, ei võta kohalikelt kiiruse ületamise indu sugugi maha, utsitades neid alateadlikult pigem tagant.

Kaks inimest iga miili kohta kaotab elu Keenias Chiromo maanteel, mida peetakse kõige ohtlikumaks teelõiguks terves Aafrikas. Sealne liikluskultuur on ju päris metsik ja kui midagi juhtub, on esimesena kohal lõvid ning hüäänid, mitte parameedikud.

Üks ohtlikumate teedega riike Euroopas on Portugal, kus paiknev Algarve rannikutee nõuab iga miili peale 2,1 elu aastas. Tee on kitsas, käänuline ning traditsiooniliste vahenditega sageli piiramata ning julgestamata.

Neljandale kohale paigutasid iMotori irvhambad Pariisis paikneva ringtee, mis ümbritseb Triumfikaart. Seal toimuvat mingisugunegi plekimõlkimine iga 12 minuti tagant. Surmakoefitsient on siin ajakirja andmeil 2,7.

Kolmas koht ja koefitsient 3,3 on Indias oleva Agora tee käes. Miljoneid autosid, mopeede ja jalgrattureid kandval 240 km pikal maanteel hukkub aastas 500 inimest.

Üks maailma hullemaid maanteid on kahtlemata Iraagi pealinna ja selle kõrval paiknevat lennuvälja ühendav Irishi tee. 7 inimest saab siin surma iga miili kohta aastas. Sama pikk on see ohtlik teelõik ise. Suures osas on süüdi ka minnalaskmismeeleolust kantud sõjatandril elavate inimeste liikluskultuur, mis ei näi mitte mingisugustest reeglitest kinni pidavat.

Kes otsib planeedil maanteed, mis enim hirmujudinaid tekitab, peaks võtma ette retke Boliiviasse, kus paikneval Yungase teel hukkub miili kohta 7,5 inimest ehk 300 õnnetut aastas. See pole enam mingi kriitiline koridor sõjas viibival maal, vaid peamine tee üle Andide La Pazi. Tee on kitsas ja mudane, sügavatest aukudest pikitud ning kohati sageli kinni varisenud. 4 kilomeetrini ulatuv kõrgustevahe kaetakse 65 km pikkuse teelõigu abil.