Toetuse taotlejal on tagumine aeg valida välja sobiv elektriauto: aga kuidas?

17. jaanuaril kella üheksast hommikul saavad elektriautode ostutoetuse soovijad hakata KIKi-le avaldusi esitama. Toetuse taotlejal on tagumine aeg valida välja sobiv elektriauto, sest I voorus jagub toetust vaid 120le sõidukile. Veel jõuab vajaliku eeltöö ära teha.

17. jaanuaril, alates kella 9st hommikul saab hakata esitama avaldusi elektriautode ostutoetuse saamiseks. Ettevõtted ja eraisikud saavad – juhul kui nõustuvad täitma seatud tingimusi – taotleda 5000 eurot ostutoetust ühe e-auto kohta.

Toetusmeede avanes mullu 18. detsembril. Sellest päevast alates on rahataotlejatel aega olnud teha kodutööd, valida välja auto, veenduda, et kõik toetuse tingimused on täidetud, valida finantsskeem ja taotlus KIK-ile esitamiseks valmis panna.

17. jaanuari hommikul pole muud kui vajutada nuppu “esita avaldus” ja loota, et ollakse nende 120 hulgas, kes toetust saavad. Tõe huvides: ilmselt on toetuse saajaid kõvasti vähem, sest üks ettevõte võib osta toetusega kuni 15 e-autot.

Nädal võib jääda eeltöö jaoks lühikeseks

Kes siiani pole välja mõelnud, millist e-autot valida, siis nüüd läheb juba kiireks: esimeses voorus jagatakse toetusteks 600 000 eurot, seega saavad 5000-eurose “boonuspaki” ainult 120 elektriauto ostjat.

Kuna tõenäoliselt koguneb juba esimese päevaga avaldusi rohkem kui toetusraha jagub, on konkurents tihe. Avaldusi käsitletakse nende laekumise ajalises järjekorras.

Mõistlik on igal juhul enne dokumentide KIKile saatmist ostuotsus langetada. Jah, tulemas on teinegi taotlusvoor, aga millal, täpselt ei tea.

Kes sel korral oma avaldusega esiritta ei pääse, peabki lootma teisele voorule. KIKi e-toetuste keskkonnas on märge, et taotlusi saab esitada kuni 31. detsembrini 2020.

Mõtle, kas suudad tingimusi täita

Lühidalt veelkord e-autode toetuse taotlemise tingimustest (pikemalt loe siit): ostutoetust saab kuni 60 000 – eurose (koos käibemaksuga) elektriauto soetamiseks. Auto peab olema kantud esmakordselt registrisse Eestis.

Toetuse saajal on kohustus nelja aastaga sõita läbi vähemalt 80 000 kilomeetrit, neist enamus Eesti teedel. Läbisõidu kontrolliks paigaldatakse sõidukile GPS-seade, mis kilomeetreid loeb. Kes GPSiga nõus ei ole, käib KIKile autot teatud aja tagant ette näitamas.

Toetust saab taotleda ka elektriautole, mis on juba enne avalduse esitamist ostetud: tehingu võis vormistada alates 18. detsembrist 2019, mil toetusmeede avanes.

Sel juhul tuleb võtta teadmiseks, et KIKi vastus võib olla eitav või toetusraha ei jagu, sest agaramad avalduse saatjad on ette jõudnud ja 120 autot täis tiksunud.

Neil, kelle jaoks 5000 – eurone toetusraha on oluline elektriauto ostuargument, on mõistlik oodata esitatud avalduse vastus ära.

Firma võib toetusega osta kuni 15 elektriautot, eraisik ühe. Viimane peab toetussummalt maksma ka tulumaksu, selle aastatulu hulka arvama ja deklareerima, mis võib kokkuvõttes tulumaksu üldist määra kergitada.

Olukord on seega “kas nüüd või ei kunagi”, seda enam, et kevadel tahaks – kui otsus e-auto kasuks on langetatud – uue autoga juba sõita. Millise elektriauto aga saab nii kiiresti kätte?

Kuigi 2020. aastal peaksid Eestisse jõudma mitmed toredad uudismudelid, on nende ooteaeg suhteliselt pikk ja osale kehtestatud ka n-ö kvoot, ehk Eestisse jõuavad need väikese hilinemisega ja etteantud koguses.

Muidugi on võimalus tuua elektriauto mujalt Euroopast, aga sel juhul tuleks enne KIKi spetsialistiga konsulteerida, kas soovitud elektrisõiduk vastab toetusmeetme tingimustele. Ühesõnaga, keeruline.

Parim variant oleks e-auto osta otse Eestist, seda enne oma käega katsuda ja järele proovida ja kui paberimajandus korras, sellega võimalikult kiiresti sõitma hakata (üksiti ka, et koguneks nõutud kilometraaž).

Nädal enne avalduse esitamise tähtaega on esindustes proovisõite tihedalt. Seega veelkord: mida varem tegutseda, seda parem.

E-auto valimist alustasin eneseanalüüsiga

Tallinnas elades olen autoga sõitmisest peaaegu loobunud, kasutan ühistransporti ja päris palju ka elektrilist taksot. Ometi, kui meie pesakonna kõik sõidud kokku arvestada, koguneb aastas ikka ei-tea-kust 20 000+ km läbisõitu.

Kuna kütusehinnad teevad uperpalle, aga elekter on Eestis suhteliselt odav, oleks igati loogiline, et meie pereauto on tulevikus täiselektriline.

Esimese asjana võtsin arvutis ette tühja faili ja hakkasin üles kirjutama numbreid ja andmeid: alguses analüüsisin pere vajadusi, sõitude iseloomu ja kilometraaži.

Seejärel vaatasin ausalt üle rahalised võimalused ja tõmbasin pidurit summa juures, millest rohkem ma nõus maksma ei ole.

Sobiv elektriauto peab mahutama kõik pereliikmed, keda on kuni 4, ja meie suure koera. Sõiduraadius võiks olla 250-300 km ühe laadimisega, et üle korra-paari nädalas saba seina ei peaks pistma. Saaremaale või Põlvasse tahaks sõita (kiir)laadimispaanikata.

Auto hind võiks jääda alla 40 000 euro, üle selle oleksid liisingmaksed rahakotile liig valusad. Kuid kui on tõesti hullult äge auto, olen nõus natukene painduma üle piiri ka.

Kontrollisin oma krediidikõlbulikkust ja liisingfirmade tingimusi. Lõpuks mõtlesin, millise turva-ja mugavusvarustusega autot tahan. No ja kirsiks tordil, et auto võiks olla sportlikult sinine või siis sügavpunane. Või hoopiski rohekashall.

Sobivate e-autode väljasõelumine polegi keeruline

60 000 euro sisse mahub terve rida moodsaid e-autosid, mida olen proovinud ja mis oma olemuselt mulle sobivad. Panin kirja mudelid, mis vastavad meie pere igapäevavajadustele ja mille saaks tõenäoliselt ka kevadeks kätte.

Hyundai Kona EV krossover 64 kWh ja 39 kwh akuga, Nissan Leaf 40 kWh ja 62 kWh, Nissan e-nv200 5-7-kohaline buss ning mõne mööndusega ka VW e-Golf, millest tean, et see peaks veebruaris müügisalongi jõudma. Ja ongi kõik!

Uus Renault Zoe on ka imetore, aga kahjuks ei mahuta see korraga meid kõiki ja koera. Eestisse saab tellida ka Tesla Model 3, mida toetusega osta võib.

64 kWh akuga lihtsamas varustuses Hyundai Kona EV hinnakirja hind on kröömikese rohkem kui 41 000 eurot, kuid kui tahaksin maksimaalset mugavust, peaksin välja käima 46 990 eurot. Oodatust varem on Eestis ka 39 kWh akuga Kona EV, mille hind hinnakirjas 35 900 eurot.

VW e-Golfi tõmban nimekirjast üldse maha: selle sõiduraadius on kuni 230 km, mida on vähem kui muudel nimekirja jäänutel. e-Golfi hind on pisut üle 32 000 euro, aga kui hakkan soovitud varustust lisama, löön käega – see kerkib iga liigutusega.

Tesla Model 3 kodulehel konfigureerides õnnestus mul esimesel korral ajada hind üle 65 000 euro, teisel korral võtsin esiveolise, lisasin mugavusvarustuse, meeldiva värvi jm. ja sain tulemuseks peaaegu 52 000 eurot.

Alles kolmandal korral taipasin mitte ühtegi linnukest kuskile kasti teha, ja sain hinnaks 41 000+ eurot: selle eest saab lihtsalt valge, esiveolise, baasabidega ja musta interjööriga Model 3. Aga talverehvid tuleks ikka lisaks võtta ja aus olla – mingi värv peale valge oleks ka tore.

Acenta varustuses 40 kWh Nissan Leafi hind on ligi 36 000 eurot, 62 kWh akuga e+ aga 43 610 eurot. Keskmises N-Connecta varustuses 40 kWh Leaf maksab 38 110 eurot.

Aga Nissanil on veel ka 40 kWh akupakiga e-nv200 Evalia, 5-7-kohaline buss, millesarnast ei paku ükski teine tootja. See maksab umbes 45 000 eurot.

Selle bussi puhul oleksin valmis ette pandud punasest hinnajoonest üle hüppama, sest mitmeotstarbelisus ja nutikas ruumipaigutus on meie eluviisi juures hindamatu väärtusega.

Ühtlasi saan eeltöö käigus tõelise üllatusmuna: Nissan on otsustanud omalt poolt teha kõigile uutele e-autodele 5000 eurot hinnasoodustust, olenemata, kas toetust saad või üldse küsid.

Ehk juhul kui saan jaatava vastuse, kukub auto hind kas 9000 (eraisikule) või 10 000 eurot! Kui aga toetusvoorust läbi ei saa või 120 auto limiit saab täis või ma toetust ei taotlegi, on hind kohe 5000 eurot odavam.

Seega kui ma otsustaksin 40 kWh Nissan Leaf N-Connecta kasuks, maksaks see kokkuvõttes sama palju kui tavaline 5-kohaline sisepõlemismootoriga auto, selle vahega, et mitusada eurot kütuseraha kuus jääks alles.

Kuna seadsin oma valuläve 40 000 euro juurde, saaksin tänu üllatussoodustusele osta oma unistuste Evalia-bussi ja natuke mugavusvarustust kah lisaks valida!

E-nv200 Evalia on ideaalne firmasõiduk

7-kohaline täiselektriline Evalia päästab mind murest, kuhu paigutada rammusam filmigrupp, kaamerakola, rekvisiidid ja proviant – need kõik mahuvad ära. Ja kui inimesi vedada pole vaja, saab niks-naks bussi suureks pakiautoks ümber vormida.

Algselt sai firma tööautona kaalutud e-nv200 kahekohalist kaubikut, mille hind algab umbes 35 000st eurost ja mille Nissani soodustuse ja toetusega saaks kätte 10 000 eurot odavamalt, aga istmetega buss on meile isegi mõistlikum.

Kokkuvõtteks: kuigi valikut on, lähed ikka kindla peale välja

Niisiis jõudsin ma põhjaliku kaalumise käigus punkti, kus olen enne ka olnud: nii endale kui ka ettevõttele ostaksin ma Nissani elektriauto. Kindla peale minek, üllatussoodustuse ja toetusega koos ka liiga soodne, et maha magada.

Nissani e-autode kasuks räägib nende lai levik ning pikaajaline kasutajakogemus. Eesti registris on üle poole tuhande Nissan Leafi; “jaapanlaste” ülekaal väike-keskklassi autode segmendis on mäekõrgune. Leafiga sõidavad äpitaksod ja Leaf on rendiautona populaarne.

Kui vaadata suuremat pilti, siis on Nissan Leaf aastaid olnud üks müüdumaid elektriautosid: Soome, Rootsi ja muidugi Norra tänavapildis on Leaf levinud n-ö rahva-elektriauto. Miks? Sest tarned on kiired, järelteenindus käeulatuses ning autod ka baastasemel piisavalt heas varustuses.

Eestis räägib Nissani elektriauto valiku kasuks korralik, kogu riiki kattev ELMO kiirlaadimisvõrk: pole vahet, kellele see kuulub, peaasi, et töötab ja särtsu annab.

Lätis, Soomes ja kaugemal Euroopas saab samuti muretult laadida. Selles osas on meil Ukuga kogemus olemas: kui 40 kWh Leafiga saab Genfis käidud, saab käidud igal pool.

Lõpuks, nagu ütleb tuntud raadiohääl ja telenägu Alari Kivisaar, võidab emotsioon ja see, kes auto kõige käbedamalt sulle sisse pakib – tema ostis muuseas Nissan Leafi, sest tunne tuli peale ja kohe sai kätte kah.

Meie majas on esimese vooru võitja selgunud. Kes teil võidu koju viib?