Kuigi proovisõidu GS'id olid mähitud hoolikalt täisnahkseisse ülikondadesse, oli nende vorm läbi selle kostüümi täiesti aimatav. Praegune GS on päris vananenud vormiga ja selle kuju on ümar nagu nõrk G. Uus GS on aga päris peene kujundusega, selle disain on pigem keerukas ja futuristlikult lennukas, palju julgem kui alalhoidliku 5. seeria ainiti soliidne kest. Ka uus GS on soliidne, ent senisest üüratult kütkestavam. Selle visuaalne toon ei kõla enam nagu nõrk G, pigem teravalt ja väljakutsuvalt kui Q!

Ka interjöör on suurepäraselt muutunud ning seda eksponeeriti ajakirjanikele samuti täisnahksena. Ainsa erinevusega, et sisu ongi GS'il säärane kaunivormiline nahkne keskkond, kust midagi peale masina sügisel Frankfurdi autonäitusel esmaesitlemist maha ei kista. Istmed on tänase GS'i veidi libeda nahaga kaetud toolidest märksa mõnusamad, kallima välimusega ning mugavamad ja neid saab sättida sama ulatuslikult kui BMWdes. Häbeneda pole midagi, uue GS'i istmed on BMW omadest vaat' et kenamad ja sümpaatsemadki. Eelkäijaga võrreldes istutakse uue GS'i roolis nüüd ka hoopis madalamal, mistõttu on auto tunnetus parem ja vahetum, sõiduhõng juba ainuüksi isteasendi tõttu dünaamilisem ning lahedamalt ruumi ülipikkadele džentelmenidele. Ahjaa, muudetud on ka piduripedaali asetust ning vasaku jala tugipinna nurka, teatas auto peainsener pressikonverentsil.

Rool on kaetud naha ja puiduga, kusjuures esimene pole kleepuv ning teine pole sugugi libe või läikiv. Puit on mõnusa viimistlusega, otsekui oleks seegi nahk. Nahka jagub veel ja veel ja veel. GS'i armatuurlaud ja keskkonsool on senisest hoopis teistsuguse välimusega, mis on veidi tuttav Lexuse uue pesamuna CT200h seest ning kätkeb eneses hiiglaslike mõõtmetega navigatsiooniekraani. See on nõnda suur, et kui see oleks avaus, mahuks siit terve diplomaadikohver sisse! Graafiliselt kujunduselt on Lexus jäänud uue GS'i puhul aga paraku vanamoodsaks ning 1980ndate videomängude vaim elab pardakompuutri menüüde kujundusis kahjuks edasi. Küll aga õnnestus eurooplastel veenda jaapanlasi hülgama too sinakasrohekas elektronkell, mis tänini luksuslike Lexuste keskkonsoolis plingib, meenutades mikrolaineahjudel pruugitavat ajanäitajat. Uus GS kannab uhket ja vaprat analoogkella keset armatuurlauda, ent fotodel on see musta isoleerpaela all peidus.

Järgmine vägev moment uues GS'is paneb BMW'le isegi kerge matsu. Nimelt on GS'i tagaistmel nüüd ruumi ka paksmagudele ning pikkadele inimestele, kes oma pea lakke vormitud lohku hoida saavad. Tagaistujaile avaneb käetoe sees nende positsiooni väärtustav klahvistik, mis elu mugavamaks ning klimaatilised tingimused tagaistmel peenelt välja häälestatavaks muudab. Ka pakiruum on eelkäijast ehk siis tänasest mudelist mahukam.

Üleüldse on Lexus niivõrd veendunud uue GS'i edus, et lubas sellega paralleelselt vana GS'i omadusi meenutada, sellegagi alles sel kuul Brüsselisse valminud Toyota uuel katsesõidurajal kihutada. Kui mõlemad autod, nii vana kui ka uus, oleksid valmistatud juustudest, siis tänane GS käitub ja maitseb nagu pehme brie, tulevane aga meenutab pigem parmesani. Esiteks on sel kübe laiem rööbe, 14 % jäigem ja 60 kg kergem kere, mõni kilo kergem ja veidi muudetud esivedrustus ning täiesti uus lahendus tagavedrustuses, et auto kindlamini teel püsiks ning sellele BMW'le, mis Lexust, aga ka Audit ja Mercedes-Benzi oma kodusegmendis aina kollitab, juhitavuselt mitte nõnda julmalt alla jääda. Vahe oli märgatav: uus GS käitub teel kindlalt ning selle elektroonilised stabiilsussüsteemid töötavad eelkäijast nii palju paremini, et tekib tunne, et senisel GS'il polegi sääraseid suurt peale programmeeritud.

Uue Lexus GS'i eripära on muu hulgas ka julge tõik, et auto arendamiseks läbiti miljon testikilomeetrit Euroopa teedel. See moodustas selge enamuse uue Lexuse testisõitude kogumahust, mistõttu võib ütelda, et uus GS on arendatud just eurooplaste maitset silmas pidades. Kuigi see on ka kõva tegija nii Jaapanis kui ka USAs. Arendajail õnnestus Lexuse juhtkonda veenda, et uus GS peab tulema kindlasti kõvasti dünaamilisem ning vastavalt vajadusele ümbersätitav.

Nii ka on. Et Lexus sportlikumaks teha, ent ka sellele ainuomast mugavat minekut tagada, paigutati keskkonsooli täiesti uus nupp, kus neli valikut: Eco, Normal, Sport S ja Sport +. Esimene on mõeldud säästlikuks sõiduks, mille tagab pehmemaks muutuv gaasipedaal ning ökonoomsemalt töötav kliimaseade. Normal olekus on auto tõesti täiesti normaalne, kuigi eelkäijast oluliselt vapram. Sport S on minu meelest aga parim seade, sest siis muutub täpsemaks rool ning jäigemaks gaasipedaal, ent vedrustus ise veel ei jäigastu, mistõttu saab ka Eestimaa konarlikel teedel kenasti kihutada. Sport + pingestab vedrustusegi ning autost saab peaagu BMW 5. seeria. Peaaegu, aga mitte päris, et Lexus end ikka lexuslikuna säilitaks.

Punkti sellele suurepäraselt ootamatule juhitavuse paranemisele panevad uue GS'i tagarattad, mis on muudetud pööravaks. Nagu sellistel puhkudel ikka, suunavad need end aegalsel sõidul, Lexuse puhul kuni kiiruseni 80 km/h, esiratastega võrreldes vastassuunda, et manööverdamise võime paraneks. Kiiremini liikudes pööravad aga esiratastega kaasa, et autot teel täpsemalt ümber sättida saaks. Tunne on võimas, nagu oleks tegu nelikveolise masinaga. Kurvi sisenemine on võrreldav peotantsu tantsimisega: haarad partneril pihast ja käest ning üheskoos sooritate elegantse ning väljapeetud manöövri, vilistamata rehvi ning loksutamata tagumiku nagu vana GS seda meeleldi tegi.

Auto on ootamist väärt. Ning oodata tasub ka seda, et järgnevad uued Lexused, näiteks IS, saavad dünaamilisemad kui kunagi varem. GS'ist enesest tasub aga oodata ka elegantset kupeekerega kaheukselist versiooni, sest Lexuse uus põhiline eesmärk on võita juurde nooremaid kliente, kes seni end liialt pehme diivanina positsioneerinud luksusmargist kõrvale on hoidnud.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!