Raske on kirjutada, milliseid emotsioone FX50S esimesel kohtumisel esile kutsub. See auto erineb kõigest muust, mis meie teedel liigub sedavõrd, et esialgu tundub see mingi saladusliku ideeautona. Aga ei. Infiniti sportlik linnamaastur FX50S  on väga „maitsvate" tehniliste omaduste ja agressiivse sarmiga seeriaauto.

Nissani kontserni luksusbränd Infiniti tegutses veel viimase ajani peamiselt USAs. Nii olid fännid sunnitud Euroopasse tarnima ameerika seades autosid, kuna mingeid teisi Infiniti versioone lihtsalt ei eksisteerinud. Alles viimane mudelkond - sedaan G37x, linnamaastur EX27, kupeekabriolett G37Coupe ning FX37 ja FX50S ise - oli just Euroopa autojuhtide eelistusi silmas pidades põhjalikult ümber töötatud. Iga mudel läbis ligi 400 muutust.

Välimus on petlik

Võrreldes eelkäijaga on uus FX muutunud palju edevamaks, kuigi kere kuju on sisuliselt samaks jäänud. Lame katus, lauge piklik kapott, sportlik profiil - disainerid võtsid vanast FX'st parima ja korrutasid selle kahega. FX käis jõusaalis ja väljus sealt superkangelasena. Kes katsetab enda peal tugevatoimelisi steroide.

Laiadesse rattakoobastesse mahtusid hiigelsuured 21-tollised veljed laiade madalaprofiilsete rehvidega hõlpsalt, jättes autost tegelikust laiema mulje. Peale esimest korda gaasile vajutamist see tunne aga haihtus: kahetonnise maasturi kiirendus ja juhitavus paneb nii mõnedki sportkupeed kadedust tundma.

Vaadake neid pilusilmseid autolaternaid, mille vahele on paigutatud läikiva radiaatorivõrena suu - selline pilk tabab otse südamesse. Huvitav, miks kõik meile testisõidu ajal teed andsid?

Üsna kohe peale auto esmaesitlust sai see tiitli "Cayenni-tapja", sest just Porsche Cayenne GTS on viieliitrilise FX'i peamine konkurent. Muidugi, on veel BMW X6, kuid see on neljakohaline. Mercedes-Benz ML500 on nõrgavõitu (306 hj) ja ka BMW X5 on üsna jõuetu (355 hj).

Uue FX'i põhiline saladus on sportlik platvorm Front Midship, kus on raskusese nihutatud esimese telje taha ning lastud allapoole. Praktiliselt ideaalne telgedevaheline kaalujaotus annab terava ja vahetu juhitavuse ning soodustab dünaamilist sõitmist.

Hea sportlik auto peab saama hästi hakkama asfaldil. Seetõttu on uue FX'i väljatöötamisel pööratud erilist tähelepanu nelikveole ja ülekandele. Nutikas süsteem nimega Attesa E-T reguleerib pidevalt pöördemomendi suhet, mis esi- ja tagaratastele üle kantakse, et teega alati maksimaalselt haakutaks. Järsul kiirendusel on FX võimeline olema sajaprotsendiliselt tagaveoline, tagades kirjeldamatu sõidumõnu.

Magnaadi kabinet

Kere kosmilisest disainist läheb FX'i salongi kujundus lahku. See on laenatud justkui mõnelt esinduslikult sedaanilt ja meenutab naftamagnaadi töökabinetti. Ei mingeid vihjeid sportlikkusele, kui just roolisambal olevad magneesiumist käiguvahetuse "kroonlehekesed" ja poleeritud pedaalid välja arvata.

FX'i sisemuses saabub koheselt rahu. Ümberringi on õrn beež nahksisu ning läikivad lakitud puitpaneelid. FXi salong osutus harukordselt avaraks ja valgusküllaseks. Ka ergonoomilises mõttes valitseb siin praktiliselt täius. Tagumises reas reisijad tunnevad end veel eriti tähtsate isikutena.

Eriline tänu läheb Infinitile sääraste istmete eest. See on üks vähestest maasturitest, milles pikaajalise sõidu järel ei hakka valutama ei selg ega kael. Istmetel on mitmesuguseid elektrilisi häälestusvõimalusi, soojendus ja jahutus ning äärmiselt mugav väljatõmmatav põlvealune tugi. Istmete seljatugedel uhkeldab tikitud Infiniti logo.

Ega kõik ei saa ka ideaalne olla ja nii torkavad keskkonsoolil silma odavad plastnupud, mis on tuttavad Nissanitest. Sealt on laenatud ka navigatsioonisüsteem, mis on, tõtt öelda, ammu vananenud.

End rooli taga sisse seadnuna tuleb vajutada mõnusa kattega Start/Stop-nupule. Hetk tagasi rahulikult maganud ronkmust maastur elavneb silmapilkselt, V8 tervitab nii hirmuäratava möirgega, et kõik reisijad haaravad närviliselt turvarihmadest. Iste lükkab juhi teenrina juhtseadmetele lähemale, rool nihkub kenasti kätte. "Lähme juba, aitab mu jõllitamisest. Sõidame!" käratab FX justkui ja gaas vajubki põhja.

Partituur V8'le

Sellist elavust raskelt ja suurelt autolt ei osanud kuidagi oodata. FX on valmis tulistama mistahes pööretel, reageerides gaasipedaalile momentaanselt. Muljetavaldav moment 500 Nm saavutatakse juba 4000 pöördel. Kui juba korra sellest märgist üle mindud ja siis kõlama hakkavat mootori häält kuuldud, tekib enam vaevalt soov muusikat kuulata, tulgu see või FX'i uhkest 10 kõlariga Bose audiosüsteemist.

Spidomeetri osuti lendab esimese saja kilomeetrini tunnis 5,8 sekundiga. Kiirust selles autos praktiliselt ei taju. Mootori ja tolle 7-astmelise automaadi koostöö paneb uskuma, et sportlik käigukast võib olla ka ühe siduriga ning DSG on lihtsalt volkswagenlik kitš. Ei mingeid hingtõmbeid või järeleandmisi, vaid sujuv ja tasane minek kõikidel pööretel ja loogilised ning kiired ümberlülitused. Käigukast uurib juhi sõitmisviisi ja tuunib vahetusi reguleerivaid algoritme. Seitsmes käik aga hoiab ka kütust kokku.

FX on tugevat sõltuvust tekitav sõiduriist, mille mootori hääl, kiirenduse jõud, juhitavus paneb kergelt loobuma stereotüübist enamuse maasturite kohmakuse aadressil. Adaptiivsel vedrustusel on kaks režiimi: Auto ja Sport. Vajutades nupule kesktunnelil, annate autole mõista, et soovite veelgi teravamat juhtimist, veelgi rohkem pipart. Aga palun! Võtke heaks! Peaasi, et kurku ei aja!

Suured rattad ja vedrustuse sportlik iseloom muudavad FX'i jäigaks ning kompromissituks. Linnatänavate aukudes ja iseäranis veel maastikul rapute jõudsalt. Jäikus on aga suhteline mõiste ja siia see sobib. Vähemalt ei teki FX'is iiveldama ajavat kõikumist nagu näiteks Mercedes ML-i puhul.

Meeldivalt üllatas kütusekulu: meie fanaatilise juhtimisviisi juures terve testi 3 päeva jooksul arvutas pardakompuuter keskmise kütusekuluna 14,2 liitrit 100 km peale. Ja seda pea 400 hj ja 5-liitrise töömahu juures!

Selle mürakaga parkiminegi ei kutsu esile midagi peale positiivsete emotsioonide, kuna Infinitil on 4 (!) kaamerat, mille pildid kesksele ekraanile jõuavad. Parkimisel saab kaamerate vahel valida ja isegi vaadata oma autot justkui ülevalt nagu mõnes vanas arvutimängus.

FX'i stiihia on loomulikult hea asfalt. Halval teel ja maastikul liigub maastur enesekindlalt, kuid ilma erilise innuta. Ka ei kõlba 21-tolliseid velgi määrida. Seevastu saab ringrajal korraliku tulemuse kirja.

Infiniti FX50S pole kaugeltki auto kõigile. Aga õnneks ei ähvarda Infiniti lipulaeva just tänu tema kitsale sihtrühmale sama populaarsus, mis BMW X5 või Porsche Cayenne'i on kahvatanud. Lootust kaubamaja parklais enda autoga sarnaseid kohata pole.

Kui aga mingi jultunud kupeekabriolett valgusfoori kõrval oma kiirendust näidata tahab, tuleb lihtsalt naeratada ning gaas põhja vajutada. Vaeseke näeb veel pärast pikka aega unes kahte suurt summutitoru ja kuuleb V-kujulise kaheksasilindrilise kõuekõminat.