TEST: Nissan Juke lööb näkku, ent saab kohe andeks
Elurõõmus Juke pole sugugi jube ega ka mingi joke ehk nali, kuigi lustist siin puudust pole. See auto rokib täiega. Igal sammul antakse märku puhta lelu staatusest. Ning leluna noortele on see ka mõeldud. Jõukad vanemad võivad sellise oma 20-aastasele võsukesele muretult üle anda. Sest see saab punkte turvalisuse eest ning nn. street-cred’i ehk lihtsalt suurepäraselt vägev olemise eest. Kui ikka sellise vesivill-esitulede ning gestaapo-laternatega peletisega klubi parklas BMWde sekka saabuda, vajub ka apaatsemal peolisel mokk töllakile.
Mõelda vaid – juba enne müüki paiskumist on 15 000 inimest sellise auto ära tellinud! Ning tõsi ta on – midagi taolist pole ühelgi teisel autotootjal pakkuda. Sellist kupee ning crossoveri hübriidi, mis nii äkilise ja samas armsa olemisega oleks, ei kujuta endast ei Kia kandiline Soul, Mini eemaletõukav Countryman vms. Juke seisab julgelt üksi keset lava. Kas aga tuleb ka mingi selline Renault? Midagi nii radikaalselt noortepärast ja poppi vast mitte.
Juke sobiks minu meelest palju paremini Mini nö. mittemaasturiks kui Countryman ise. Ka Alfa Romeo embleemi kannaks Juke kenasti välja. Siiski on see Nissan, mis üritab omas klassis korrata Qashqai üleloomulikku edu. Peab kordama, et potentsiaali on siin kuhjaga. Taoline tüüp, kelle ainsaks eesmärgiks näib olevat ringi kihutada ning seltskonnas nägusid ning grimasse teha, ei jää kellelgi kahe silma vahele. Too alandlik taguots, mida ehivad laiali valgunud 370 Z stiilis tagatuled (või hoopis Volvo vaimus?), evib humoorikat külgetõmbejõudu, on oma malbuses isegi isuäratav.
Juke on nii haarava välimuse ja ka sisemusega, sest see on mõeldud kaasaegsele noorele ning kaasaegse noore jaoks peavad kõik asjad olema äärmiselt haaravad. Muidu hakkab noorel hoobil igav. Kunagine haarav pole enam täna sama kütkestav. Täna on tarvis hoopis uuel tasemel energilisust, mida Juke ka hiilgab. Hetkega peab olema selge, et tegemist on ägeda sõidukiga. Aega süvenemiseks ja vaatlemiseks tänapäeva 20-aastasel pole, kuna iga uus sekund toob juba uue teema fookusesse. Nii on see sõidumasin ka ühelt poolt nagu klouniauto, ent nagu resümeeris mu Läti kolleeg: It Works! Tõepoolest – taolise kontseptina töötab Juke edukalt.
Nagu väljast, on see auto ka seest täpselt nagu teie teismeline laps. Või siis täpselt nagu teie – teismeline laps! See on nagu retk värvilise mobiiltelefoni mängumaailma. Keset tuba lebab edeva reptiilina läikiv element, mis meenutab otsekoheselt veel üht noorsoo ihaldusobjekti – mootorratast. Et käigukang kõrgub otse stiliseeritud kütusepaagist, asetub too pulk sportlikuks sõiduks mugavalt kõrgele ning istub enesekindlalt pihku. Ning käiguvahetuses on kergelt mehhaanilist tunnetust. Mõnus. Ainus asi, mis läikivas maailmas häirib, on too matt ja mage navigatsiooniseade. Vanamoeline ja prosta kast on siin nagu nohik narkopeol...
Nissani linnamaasturite hüüdlause on Urban proof! Ehk linnakindel. Loomulikult on ka Juke linnakindel ega jää kusagil hätta, kui just tükk Eesti Kunstiakadeemiat pähe ei prantsata. Eelkõige on auto mõeldud siiski esiveolisena, ent saadaval on ka nelikveoline versioon, mis tuleb täisvarustuse ning 190 hj 1,6-liitrise turbomootoriga. Too on juba tõeline paugupill. Saksamaal õnnestus tippkiirus 215 km/h muretult kätte saada, kusjuures esimene 100 km/h saabus täiesti reipa kaheksa sekundiga. Pöörded tuleb lihtsalt üsna kõrgel hoida, muud ei midagi.
Ka juhitavusele pole midagi ette heita – see on julgust sisendav, kuid kuna auto on ikkagi tavalisest kõrgema kliirensiga, pole see päris sportauto. Aga ongi hea – nii ei kipu noored autoomanikud liialt piiri peal paarutama ja tegelikult saab naudingu kätte juba niisama kiirendamisest ning tolle turbomootori päris adekvaatset häält kõrvadesse imemisest.
Keset tuba paiknevalt värviliselt ekraanilt saab näha, kuidas too turbo ägeda visina saatel boosti-hoogu kogub ja pöördesse läheb või siis imetleda väändemomendi kasvamist. Olemas on ka ökonoomsele sõidule orienteeritud seade ning tsentrifugaaljõude mõõtev g-meeter. Viimane on küll nii tundlik, et viskab näidiku punasesse juba linnakiirusel foori tagant pööret sooritades. Mingi GT-R’i masti näidik see küll ei ole. Pigem ikka uus mäng või rakendus taskutelefonis.
Aga taas – see töötab. Sellist „tarkvara“ ongi tänapäevasele teismelisele tarvis. Sellised asjad ajavadki meil silmad särama, mis siis, et neil praktilist funktsiooni eriti polegi. Nii pole ka vahet, et Juke’i tagaistmeil nii palju ruumi on, et seal pigem tõesti lapsed kui täiskasvanud istuda saavad. Ning et pakiruumi maht on vaid 251 liitrit. See on kõik teisejärguline. Juke on äge ning sellega on lõbus sõita. Ja punkt.
Eestis saab Juke’i tellida alates oktoobrikuust, mil esimesed autod ka salongidesse saabuvad. Hinnad algavad 229.000.- kroonist. Nii et sest võib saada üks kena jõulukink! Täpsem teave leidub SIIN.
150 kirevat autotesti leiad alati SIIT!
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
