Eestimaalasena tasub 308 CC ostusoovi kaaludes rõõmustada, sest autosse mahub kenasti kolm täiskasvanut (juhi taha pressib end vaid laps või varateismeline noor), pakiruumgi on piisavalt praktiline, auto näeb konkurentidest nagu katuseta Renault Megane palju kenam välja ning Citroënil veel midagi sellist ehitada pole lubatud. Vastasel juhul paistaks kindlasti ka see Peugeot 308 CC välja nagu mõni kulunud elukapten värskelt oma dändieluteed alustava uhkelt pea kuklasse heitnud Citroëni kõrval. Sest Citroënide disain on viimastel aastatel vägagi uhkeldavaks muutunud.

Ent ka Peugeot ju, ei maksa unustada, on välja hõiganud, et enam ei kavatseta olla mingi tavaline igamehemark, vaid kinnitutakse takjana paljuihaldatud, luksuse ja kassikullaga seostatud preemium-klassi külge. Tahab see klass siis seda ise või ei taha. Peugeot on otsuse langetanud ning tegutseb ses suunas juba ammu.

Kui 308 CC teise põlvkonna mudel välja tuli, oli selle sisemuses odavat plasti endiselt küllaga ning preemium-auto hõngu tekitati mitmete kahtlaselt läikivate juppidega salongsisemuses. Neile juppidele jäid peamiselt külge näpujäljed, muud tolku neist polnud. Ka muutunud 308 CC sirab samadest peegelpinnalistest plastdetailidest, ent enam ei sega kedagi, et need näpujälgedest täis mäkerdatud saavad. Sest nüüd on auto väljanägemine tänu tegelikult ainult mõningale üksikule muudatusele esitulede, -bamberi ja -võre juures pool numbrit uhkem. 308 CC pole enam kohatult ehitud sandaal, vaid uhke mokassiin, millega Maserati kõrvale parkimist pelgama ei pea.

Küll aga peab endiselt pelgama Maserati kõrvalt startimist, sest millise mootori te oma 308 CC'le Peugeot' pakutavast valikust ka ei soetaks, mingit sportlast see muidu ju ulja olemisega autost ei tee. Iseäranis rahumeelseks sunnib automaatkast. Kui end preemium-segmendis kehtestada üritanud Peugeot oma uue lipulaevaga 508 välja tuli, oli sel ka näiteks 2,2-liitrine kahe turboga diiselmootor, mis valitud uuele seisusele muidu kõiges kohasele autole i-täpi peale ning joone alla tõmbas, otsekui aadlimehe autogrammile. Kui taoline ka 308 CC ninna mahuks... Ehk mahubki?

Tõeliseks sportlikuks kihutamiseks pole 308 CC ka peale uusi sätendavad detaile, seda veidi 508'likku esivõret ning kabrioletile kurja pilgu kinkinud LED-tulesid mõeldud. Autol on mugav vedrustus ning see on ju ikkagi kabriolett, sel puudub kere jäigastav katus ning seetõttu on sel justkui topeltvedrustus: taoline pehmeloomuline masin on ideaalne auto karmilt konarlike raudteeülekäigukohtade ületamiseks. Selle painduv kere lubab teil kõrgele turritavatest ristirööpmetest üle prantsatamise asemel hoopis mõnusasti üle voolata.

Tulles tagasi teema juurde, kas see 308 CC on üks tõeline Peugeot ning kas see sobiks Eestimaale suveautoks või on see liialt suvaauto, siis vastused on lihtsad: see pole suvaline Peugeot, vaid selgelt eriline ning tänu mugavale olekule sobib Eestimaa konarlikelegi teedele suurepäraselt. See on konkurentidest kenam, soodsamatele näitab tagatulesid peaaegu neljale inimesele tagatud istekohtade ning luksusega ja kallimate, veelgi luksuslikumate ja kiirete kabriolettide poole unistavat pilku heitvaid inimesi lohutab suvepikendusmehhanismiga: nimelt tasub kindlapeale valida auto varustusse ka nn. tuulesall, mis jahedagi ilmaga lageda taeva all sõita lubab. Nii saate ka kevadel ja sügisel oma 308 CC katuse alla voltida, kartmata kanget kaela, sest otse peatoe seest puhub sinna mõnusat sooja tervisõhku. Neid valgeid näidikutaustasid aga ärge valige, sest nendelt peegeldub üle õla paistev päike nõnda võimsalt silma, et näha pole tõesti enam mitte midagi.

Muutunud Peugeot 308 CC tehnilise teabe ning hinnakirjani jõuad SIIN.

Videost näed aga, milline oli 308 CC veel mõni aasta tagasi, veel ilma nii uhkeks muutvate elementideta, mil see kevadisel Harjumaal sprotipasteedi konserviga võistles!

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!