TEST: Ford Focus RS ajab suisa röökima!
Focus RS paistab parklast juba kaugelt silma. Selle erkroheline värv on lamborghinilikult atraktiivne ja tuikab teiste autode hallusest esialgu ereda täpina, hiljem aga justkui mõne elusuuruses automudelina efektselt esile. Lähemale astudes ja RSile otse näkku vaadates, saab tagasihoidlik inimene kohe päris etteheitva pilgu osaliseks:„ Mis sa vahid? Kobi sisse või tõmba täpiks!"
Rea-Focusest on RS tublisti fokusseerituma disainiga. Iga selle element räägib kiirusest ja meenutab üleüldiselt WRC autodelt tuntud stilistikat. Tagaspoiler on suur nagu sang, ent peenelt välja modelleeritud nagu tõelise ralliauto detail. Matsakad rattakoopad suruvad laiad rattad rusikasse, avar ja agressiivne esivõre mõtleb ainult sellele, kuidas saaks autot veel kiiremini edasi imeda.
Interjööris tervitab õnnelikku inimest teistelt Fordidelt tuntud tippvarustuses salong, kust ei puudu tahavaate kaameraga navigatsioonisüsteem jm kaasaegne vidiniaana. Mugavusvarustuse juhtnupud võiksid üldiselt olla suuremad, et neid ka kihutades käepäraselt kasutada annaks. Liikvele minnes ununeb too teema aga koheselt. Interjööris pole õnneks RS-embleemidega üle pingutatud, samuti ei mõju sinised õmblused nii vulgaarsetena kui vanemate Fordi tipmiste sportautode puhul kombeks on olnud.
Recaro sportlikud korvistmed liiguvad vaid ette ja taha ning nendes on mugav ka suuremal persoonil - tuleb lihtsalt teha mõni võimsam kiirendusspurt ning keha vajubki kenasti korvi haardesse. Rool on mõnusalt musklis ning kutsub end kätlema, käigud vahetuvad ootuspäraselt kiirelt ja erutava, vahetult mehhaanilise tundega. Äkilise ja pideva pitsitamise peale lähevad pidurikettad kuumaks ning neist kerkib koguni suitsust haju, mille lõhn sobib rehvi vilistamise, siduri libistamise, väljalaske jms autohaisude buketti peenelt.
RS'i põhiline õud avaldub selle tagumikus. Seal asub aukartustäratavalt ruumiline difuusor, mida flankeerivate veidi ülespoole suunatud väljalasketorude läbimõõt on suisa absurdne. Need on suured nagu vihmaveetorud ja teevad käredate kõrisõlmedena ettevaatlikuks juba enne masina 5-silindrilise mootori käivitamist.
Kui võimas agregaat süüdatud, uriseb RS kenasti ja mitte sugugi liialt kõvahäälselt või ebameeldiva tuunitud auto võltsi saundiga. Hulluks läheb asi siis, kui gaasi sügavamale litsuma hakata. Siis läheb tõesti täielik PÕRGU LAHTI NING EDASI TULEB VESTELDA KÕVASTI KARJUDES JA RÖÖKIDES! VESISELE TURBOVILINALE LISAKS TOOB RSi VÄLJALASKESÜSTEEM KUULDAVALE TÄIESTI USKUMATUT HELI, MIS PANEB KÜSIMA, KES SELLIST ASJA ÜLDSE LUBAS???
HEA Küll, taoliste emotsioonide kirjeldamiseks sobivat suurtes tähtedes juttu on ebamugav lugeda. Focus RSi roolida pole aga sugugi ebamugav. Tõsi, vedrustus on päris jäik nagu eeldada võib, ent sellest, et auto on tegelikult esiveoline, mitte nelikveoline, millest unistades fännid oma pihkudesse surutud pöidlad päris tuimaks pigistasid, saab aru vaid auto võimete piirile väga lähedale liikudes. Ning kui arvestada, et RSi eest küsitakse kenasti vähem kui pool miljonit krooni, võib seda Impreza ja Evo X asemel soovitada küll.
Nelikveo puudumise asendab agressiivne ja kõikehaarav väljalaskeheli, Focuse enda praktilisus ning lamborghinilikult tsitruseline värvivalik. Proovisõitu minge kindlasti tegema mitmekesi, et vahepeal tee ääres seistes mööduva auto möirgamist, kätega peast kinni hoides, nautida. See on tõesti HULLUMEELNE!
Hullumeelseks muutub too 440 Nm väänet arendav, tänavaautoks kohitsetud rallisportlane aga alles siis, kui asja hakkab uurima turbo. See visiseb aplalt, justkui jookseks sel suu vett aina suurema jõu ja kõrgema kiiruse arendamiseks. Ja eks ta ka nii on - tippkiiruseks lubatakse suisa 263 km/h. Nii et ei mingit elektroonilist piirajat.
100 km/h on peos 5,9 sekundiga, mis jääb kõige eelneva taustal veidi hapuks numbriks. Teisalt paneb imestama sensatsioon, kui sujuvalt RSi turbomootor oma mäekõrguse väändehunniku teekattele laiali määrida suudab - see ongi kuumade kolmeukseliste kuninga põhiline, aukartustäratavaim troonilpüsimise garant!
Kui RSi juures on kõik muu ebamaine, võimas ja kõike allutavalt enesekindel, siis joomarluses nii suutlikku autot omapärasel kombel jällegi süüdistada ei saa. Nö. täielikult peenestades jäi kütusekulu 15 liitri peale 100 km kohta, justkui tarvitaks too RS bensiini kõrval veel salaja mingisuguseid toniseerivaid aineid...
