TEST: Euroopa suurima autotootja igavaima mudeli uus tulemine
Kui selline bussike lihtsalt mööda vuhiseb, jääb meelde täiesti pretensioonitu udukogu. Kui sellisele aga lähemale astuda, avaldab igav pereauto end täpse tahumänguga iga nurga peal. Ei mingeid kaari, laineid ega mazdaviielikke voluute – tule jumal appi! Hea, et Sharanil rool ja rattad ümmargused on! Natukesekski eemale minnes tundub aga taas, et tegemist on maailma kõige igavama autoga, mil kõige üldisem bussikese vorm.
Astud aga sammu ligemale tagasi ning selgub, et Sharani esituled ja neid keresse voltivad tahud on nii agressiivsed, et väikelapsed hakkavad nähtu peale oma ümaramaidki mänguroboteid kartma. Ning ega ka tagumised laternad hirmutamisel väga hätta jää – ka neis elutsevad trendikad LED’iribad, millest saaks nende laternast välja kangutamisel kahtlemata suurepärased futuristlikud viskerelvad.
Kui Saksa Auto lasi uue Sharani lükanduksele neljarattalise sõbra slõugani ning värvilised koerapead kleepida, oli müüjail kahtlemata mõttes anda Sharanile kübekegi soojust. Nimelt on see justkui laboratooriumis sündinult kalgi välimusega, kuigi sugugi mitte mingi räige retrofuturism. Seetõttu mõjub too karvaste koerte kolmikportree ukseklaasil iseäranis kontrastselt.
Ent Volkswageni autod on menukad just sellise külma meeleolu tõttu – see sisendab usaldust tehnika vastu ega hakka oma liigsete vormimängudega ka pikemal kasutusel närvidele käima. Nii et see on kahe otsaga asi. Pealegi on materjalid iga viimse kui nupupojakeseni parimal tasemel, milliseni üritavad jõuda kõik teised autode masstootjad.
Kui ka sisekujunduses pole küll mitte ühtegi üllatust või võtet, mida teistest Volkswagenitest juba ei teaks, siis pole ka midagi frivoolset, mis võiks untsu minna või praktilist lahendust, mis ei töötaks. Prillid käivad ikka tagasivaatepeegli kohale prillihoidjasse ning elektriline seisupidur rakendub klahvist, mis asub kunagise käsipidurikangi piirkonnas.
Muidu vägagi kindel rool on madalatel kiirustel ühe näpuga keerutamiseks veidi liiga raske. Esimeste libeilmadega pole Eestis enam mingit võimalust kurvis juhitavust natukenegi kontrollida, ent vedrustus räägib nii mugavusest kui teelpüsivusest. Pole see Sharan nii kompromissitu kondilõgistaja nagu ringrajauniversaal Ford Galaxy, ent palju alla ka ei jää, eksponeerides ehkvolkswagenilikult kindlat juhitavust.
Istmedki on sel ehtvolkswagenilikud – kõva ja sirge seljatoega, mistõttu neis reisimine võib küll seljale kasulik olla (räägitakse, et kõva iste on kasulikum, sest seal niheleb inimene lihtsalt rohkem ja lihased ei „sure ära“), ent lõõgastav oleks taolises reisiautos siiski apla olemisega tigudiivaneid vms. kohata. Hea on see, et kõigis seitsmes istmes on teretulnud istet võtma normaalne täiskasvanu, ent see peab küll üks erakordne juhus olema, et Sharani tüüpi autot seitsme mehe transportimiseks vaja peaks minema. Aga see saab ka taolise ürgse ülesandega hakkama, kui vaja on.
Küllap peabki seda sorti sõiduvahend haigutama ajama ning kuigi istmed on traditsiooniliselt kõvavõitu, on Sharani heliisolatsioon jällegi nii hea, et kõrvalistmel tuleb uduse novembriilmaga uni viie minutiga peale. Võimalusel soovitan kindlasti hankida elektriliselt sulguvad lükanduksed – siis on rahu ka kõige viimases momendis tagatud. Kokkuvõttes on tegemist üsna kalli 7-kohalise pereautoga, mis on küll äärmiselt tagasihoidlik ning hoiab kõik oma kvaliteedid sordiini all, ent on see-eest väga hea auto. Kes soovib soodsamat ja nooruslikuma olemisega Sharani, peab veel veidi kannatama, kuin turule ilmub ka Hispaania lõbusam vend - Seat Alhambra.
Sharani kohta leiad tehnilise teabe ning hinnakirja SIIT.
Üle 150 autotesti leiad alati SIIT.
Kõiki elavaid videoteste näed aga SIIN!
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
